/nginx/o/2009/08/02/215574t1h9048.jpg)
Vastab riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.
Keskerakonna ettepanek on õiguskantsler Indrek Tederi ettepanekut aktsepteerida ning
asuda muutma teise lisaeelarve seadusega seonduvat käibemaksu tõusu. Me näeme seda kompromissina opositsiooni ja võimuliidu erakondade vahel. Oli ju hääletamise hetkel juunis Keskerakond põhimõtteliselt käibemaksu tõstmise vastu, tänased võimuliitlased on aga põhimõtteliselt oma vigade tunnistamise vastu.
Seega seadust muutma asudes ei langetataks käibemaksu kohe tagasi 18 protsendile, vaid loodaks üleminekuperiood näiteks FIEdele, kes peavad kassapõhist arvestust ja omavalitsustele, kes on teinud pikaaegsed hanked näiteks prügiveo osas. Samuti peaks kompenseerima ettevõtjatele tehtud kulud, mis tulenesid sellest, et seaduse väljakuulutamise ja kehtima hakkamise vahele jäi vaid neli tööpäeva.
Paraku Reformierakonna, IRLi ja neid toetavate roheliste sooviks ei ole Riigikogus lahendust leida. Paistab nii, et esmaspäevasel erakorralisel istungil annavad nad oma hääled õiguskantsleri vastu. Mis omakorda tähendab, et Indrek Teder viib oma ähvarduse täide ja läheb seadust tühistama riigikohtusse. Riigikohtust võib aga tulla otsus, et põhiseadusega vastuolu tõttu on kogu teist negatiivset lisaeelarvet vormistav seadus kehtetu. Mis omakorda tähendaks, et alates 1. juulist on riik kogunud kaks protsenti suuremat käibemaksu kui seaduslik ning seega oleks kahjusummad juba suurusjärkudes erinevad kui Keskerakonna poolt pakutud kompromissi korral.
Meie jaoks on rahalise külje juures suurimaks hirmuks see, et kord juba majanduskriisi taha pugenuna on riiki asutud valitsema põhiseadust rikkudes. Pole mingit garantiid, et sügiseste mustade stsenaariumide korral ei saa see tänasele valitsusliidule normiks. Ajaloos on mitmeid näiteid, kus majanduslikud raskused toovad kaasa demokraatia kokkuvarisemise. Seega tuleb põhiseadusesse suhtuda äärmise tõsidusega, eriti rasketel aegadel.