/nginx/o/2009/07/24/211820t1h13b1.jpg)
Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ütles täna Jõgeval maaelukonverentsil, et kodumaine toit on Eesti julgeoleku küsimus, mille tõttu peab riik põllumajandust senisest enam toetama.
Savisaar: kodumaine toit on julgeolekuküsimus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Jutud sellest, et Eesti kliimas pole mõtet põllumajandusega tegeleda on eksitavad. Norra ja Soome põllumehed oleksid äärmiselt õnnelikud, kui neil oleks nii palju viljakaid ja tasaseid põllumaastikke, sellest hoolimata on nende põllumajandus väga kõrgel tasemel,» märkis Savisaar.
Keskerakonna esimehe sõnul on ühtne Euroopa põllumajanduspoliitika tegelikkuses suur erisuste ja erandite poliitika. «Kui vaadata põllumajandustoetusi mida saavad põllumehed, siis need erinevad mitte ainult vanade ja uute Euroopa Liidu liikmete vahel, vaid jäävad meil alla ka Läti ja Leedu paljudele põllumajandustoetustele,» nentis Savisaar.
Ta ütles, et Keskerakond ei arvagi, et suured subsiidiumid põllumajanduses oleks hea lahendus, kuid kui Euroopa riigid toetavad lisaks eurotoetustele ka ise oma kohalikke põllumehi suures ulatuses, siis ei ole Eestilgi teist teed.
«Kui Euroopa riigid mängivad ühtede mängureeglite järgi, meie aga teiste järgi, siis anname tegelikult ise hoobi Eesti põllumajanduse konkurentsivõimele. Eesti põllumajanduse üheks põhiprobleemiks on turul valitsev kõlvatu konkurents, kus ühte tootjat toetatakse suuremate Euroopa Liidu ning riigisiseste toetustega kui teist,» märkis Keskerakonna esimees ning lisas, et maarahvas ei tohi muutuda eksponaadiks vabaõhumuuseumis.
«See eeldab enam tähelepanu regionaalpoliitikale, maaelule ja põllumajanduspoliitikale. Loomulikult pole põllumajandus ainuke maarahva elatusviis. Maal saab edukalt arendada ka teisi majandusharusid nagu näiteks keemiatööstus Tabivere vallas Jõgevamaal või elektroonikatehas väikeses Kärdlas. Sellest hoolimata jääb põllumajanduse areng maal tähtsaks küsimuseks, seda enam olukorras, kus maailm peab toitma üha rohkem inimesi ning põllumaastikud lähevad tulevikus sama hinda kui praegu naftamaardlad,» märkis Savisaar.