/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/04/10/161480t1hec49.jpg)
Keskonnainspektsioon uurib Pedeli jõe keskkonnareostust, mille üheks põhjuseks võib olla Läti poolel avatud tammidest Eestisse voolav mudane ja rämpsu sisaldav vesi, ametliku seisukoha võib Eesti võtta järgmisel nädalal.
Eesti võtab Pedeli jõe reostuse osas seisukoha järgmisel nädalal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Siin on tegemist keerulise juhtumiga. Ühelt poolt avastati jõest juba enne Läti paisude avamist lubatust suurem kolibakterite hulk, teiselt poolt saabub Läti poolelt meile mudavoog, mis kindlasti jõe seiskorda ei paranda,» ütles keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul BNSile.
Tuule sõnul selgitabki keskkonnainspeksioon nüüd välja, kas kolibakterid pärinevad Eesti või Läti poolelt. «Kuna tegu on piirideülese juhtumiga, siis muudab see asjaajamise keerukamaks. Omavahel on suhelnud Valga ja Valka võimud ning ka Valgamaa keskkonnakeskus on lätlaste poole pöördunud,» rääkis Tuul. Läbirääkimiste tulemusena minnakse järgmise nädala alguses ka Läti poolele proove võtma.
Kui reostuse päritolu on selgunud, saab Eesti kujundada ka oma ametliku seisukoha ja paika panna asjade edasise käigu.
Keskkonnaameti pressiesindaja Aet Truu kinnitas BNSile, et ametisse on jõudnud kiri, milles küsitakse ameti seisukohta Pedeli jõe reostuse küsimuses. «Me ei ole veel oma seisukohta kujundanud. Ametlikult on meil selleks aega 11. augustini, kuid ilmselt võtame seisukoha siiski varem,» ütles Truu.
Ka keskkonnaministeerium ootab enne seisukoha võtmist ära uurimise tulemused. «Sel nädalal me kindlasti seisukohta ei võta. Täpsustame asjaolusid ja ilmselt järgmisel nädalal otsustame, kas olukord vajab ministeeriumi tasemel sekkumist,» ütles keskkonnaministeeriumi nõunik Agnes Jürgens BNSile.
Neljapäeval teatas Valgamaa keskkonnakeskus, et Läti on Eesti keskkonnaametnikele teatamata avanud Pedeli jõe sildade tammid, mistõttu voolab Eestisse suurel hulgal rämpsu sisaldavat mudast vett.
Juuli algul selgus, et Pedeli jõe suplusvees ületab ohtlike bakterite hulk lubatud normi kuuekordselt.