Kui Postimees eile hommikul Eesti Panka jõudis, oli panga president Vahur Kraft oma viimasel tööpäeval juba tammepuust kirjutuslaua sahtlid tühjaks kraaminud ja pangale tehtud kingitused arhiivi üle andnud.
Vahur Kraft kraamis eile oma sahtlid Eesti Pangas tühjaks
Kaks asja oli ta siiski alles jätnud, et need isiklikult uuele presidendile Andres Lipstokile üle anda. Üks on Kreeka keskpanga kingitud hõbedast anum, teine tükike vana parketti, milles ilutseb püssikuul.
«Selle parketitüki andsid mulle üle restauraatorid, kes pangas remondi ajal töötasid,» selgitas Kraft. «Tahan seda omapärast mälestuseset Lipstokile näidata.»
Panga president ei osanud öelda, kui kaua oli püssikuul parketi sees olnud. Kas viimasest sõjast saati või veel varajasemast ajast. Igal juhul annab kuul tunnistust, et selles ajaloolises majas ja otse presidendi kabinetis on olnud ärevaid aegu.
Tema töölepingus ei ole punkti, mis talle automaatselt lahkumishüvitise kindlustaks. Küll otsustas panga nõukogu eile premeerida Krafti hea töö eest aastapalgaga ehk 1,164 miljoni krooniga.
Eile tutvustas Kraft panga juhtkonda ja osakonnajuhatajaid oma järglasele, pärastpoole oli kolleegidele ja Eesti Panga nõukogu liikmetele väike lahkumispidu. Kolleegidele soovis Kraft jõudu.
«Eesti Pank on ju alati olnud ajalookeerise keskmes ja ega ta, nagu Eesti riikki, kuhugi kao,» ütles Kraft.
Olukord on muutunud
1991. aastal sai Kraftist Eesti Panga asepresident, presidenditoolile istus ta 1995. aastal. Ta ei ole nõus väitega, et siis oli panga presidendil tegemist üle pea, nüüd võib aga president mugavalt tugitoolis istuda ja oma töö vilju nautida. Igal ajal on oma omapära. 1995. aastal tuli Eesti pangandusmaastik korrastada ja õlitatult tööle panna, praegu on raskuspunkt nihkunud rahvusvahelistumisele. Eesti pankade arv on küll mitu korda kokku kuivanud, kuid samal ajal ootab 65 välismaist finantsasutust luba, et Eesti turule siseneda.
«Ei saa küll öelda, et panga presidendil ja panga töötajatel ei ole enam midagi teha, lihtsalt rõhuasetused on muutunud, liikunud Eestist väljapoole,» ütles Kraft.
Kõrvale ei lükatud
Kraft ei ole nõus ka sellega, nagu oleks teda kõrvale lükatud, kuigi ta on Ida-Euroopa üks pikemaajalisi pangajuhte. Panga nõukogu valib presidendi ja seekord osutus napilt valituks Andres Lipstok.
«Välisriikides on tõesti nii, et keskpanga juhi kohalt minnakse pensionile,» ütles Kraft. «Mina olen neljakümne nelja aastane. Tore ju, et ma olen saavutanud ühes valdkonnas tipu. See on olnud mulle ilus aeg. Olen õnnelik, et saan mõnes muus vallas väljaspool keskpanka ka midagi ära teha. Mulle on hästi meelde jäänud Euroopa keskpanga eelmise presidendi härra Duisenbergi sõnad: «Uskuge, elu on ka väljaspool Euroopa keskpanka.»
Seda ütlust parafraseerides võin mina öelda: tean, et elu on ka väljaspool Eesti Panka. Ma arvan, et olen oma tööd hästi teinud, see tegevus on andnud tulemusi, mida võivad kõik tunda.»
Kraftile on pakkumisi tehtud, kuid ta ei ole midagi otsustanud. Välistanud ei ole ta midagi, ei poliitikat, ei kommertspangandust.
Vahur Kraft
Sündinud 11. märtsil 1961 Tartus
Abielus, poeg
Haridus: TÜ majandusteaduskond 1984
Teenistuskäik: 19952005 Eesti Panga president, 1995 Rahvusvahelise Valuutafondi kuberner Eestis, 19921995 Rahvusvahelise Valuutafondi asekuberner Eestis, 19911992 Eesti Panga asepresident
-------------------------------------------------------------------------
Vahur Kraft teenis pankurite tunnustuse hea otsustusvõimega
Heldur Meerits, Eesti Panga endine asepresident:
Vahur Kraft on sihikindel ja pühendunud inimene. Kindlasti tuleb rääkida tema kultuurihuvist. Mulle tuleb meelde, et 20. aastate maalikunst oli talle eriti hingelähedane. Tema panus on, et lisaks professionaalsele pangandustegevusele on Eesti Pank ka silmale kena vaadata. Ta ei ole pelgalt kuiv pangajuht, vaid ka suurte kunstihuvidega inimene.
Indrek Neivelt , Endine Hansapanga juht:
Mina hindan Vahur Krafti väga kõrgelt. Ta oli pangas alati konstruktiivne, tal olid selged põhimõtted. Kõige tähtsam on see, et ta on otsusekindel mees. Ta lahendas kindla käega küsimusi, ei venitanud otsustega. Eestis on kahjuks kõrgetel ametikohtadel inimesi, kes ei julge otsustada. Julged otsused ei saa kõigile meeldida.