/nginx/o/2008/12/15/105602t1h1d04.jpg)
/nginx/o/2013/09/04/2030751t1h4aac.jpg)
Kuigi Eesti leiutajate vägitegude nimekirjas leidub asju alfa-lainete generaatoriga äratuskellast tavalisest mitmeid kordi efektiivsema mootorini, vaevlevad kohalikud geeniused rahapuuduse ning vähese tähelepanu käes.
Leiutajad ootavad riigi toetust oma ideede elluviimiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist ei ole kirjandusest tuntud Jaan Tatika suguste meestega, kes panevad pesumasinale tiivad külge ja siis hooplevad lennuki leiutamisega.
Jutt käib tõsiselt leiutamisele pühendunud inimestest, kel jätkub ideid, tehnilist taipu ja tahet oma projekte patentidega kaitsta, kuid kel napib ressursse oma leiutiste elluviimiseks.
Väike kütusekulu
Eestis elavad meremehed kapten Juri Feldman ja tema kolleeg laeva vanemmehhaanik Juri Bogomolov on oma leiutise elluviimisse investeerinud kümneid tuhandeid kroone ning seda oma taskust.
Feldmani ja Bogomolovi leiutatud Eestis ning juba ka mitmes teises riigis patenteeritud uudne pneumokolbmootori töötamismeetod asendaks nüüdisaegseid sisepõlemismootoreid mitmekordselt efektiivsema jõuseadmega.
Uus jõuseade kasutaks kuus korda vähem kütust ühe võimsusühiku tootmiseks võrreldes tavalise sisepõlemismootoriga. Feldmani sõnul oleks uus mootor keskkonnasõbralikum, vaiksem ning seda saaks kasutada nii laevades kui autodes ja majapidamise elektrigeneraatorites.
Idee realiseerimiseks on leiutajad abi palunud mitmest ministeeriumist ja pangast ning nad said lühidalt vestelda ka peaminister Juhan Partsiga. Lõpuks tulid mehed Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusse.
«Meile öeldi sealt, et leidke ise raha mudeli ehitamiseks, pärast tooge meile kviitungeid ja võib-olla siis maksame pool teie kuludest kinni,» rääkis 52-aastane Feldman. Ta lisas, et kahjuks puudub Eestis mehhanism sellelaadse leiutise elluviimiseks.
Tallinna tehnikaülikooli eksperdid, kellega Feldman ja Bogomolov on kohtunud, tunnistasid nende mootori teatud juhul töövõimeliseks, kuid mitte väga efektiivseks.
Vaatamata kriitiliselt meelestatud vastastele, kes muudkui tsiteerivad energia jäävuse seadust, alustasid leiutajad aasta tagasi investeeringute saamiseks hädavajaliku mudeli ehitamist Tallinnas tuttavate firmas, kus on kogu jõuseadme ehitamiseks vajalik varustus olemas.
Feldmani tuttav meister, keda kõik kutsuvad lihtsalt isanime järgi Petrovitiks, tegeleb asjaga vabal ajal vanas meistrikojas Tallinna tööstuspiirkonnas Lasnamäe serval. Paari nädala eest toimusid ka iguli mootorist ehitatud mudeli katsed, kuid kahjuks ei õnnestunud asja tööle panna.
Üks mootori osadest vajab veel kohendamist. Katsemudelile kirjutas keegi Petroviti meistrikoja töölistest valge kriidiga venekeelse teksti «vetnõi dvigatel» ehk «igiliikur». See on siiski väga halb nali, sest igiliikurile patenti ei anta ning ka leiutajad võivad solvuda.
Korraliku mudeli ehitamiseks ja testimiseks vajalikku raha üle kolme miljoni krooni Feldmanil ja Bogomolovil aga pole. Ja patentide ligi kümnes riigis elushoidmine hakkab meestel varsti üle jõu käima.
Feldman tahtis oma leiutisega Eestit esindada ka aprillis toimunud EXPO 2005 maailmanäitusel Jaapanis, kuid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium polnud nõus sellele riigi raha kulutama.
Nüüd ei välista Feldman varianti, et ta kolib oma mootori ehitamiseks, testimiseks ning hiljem ka tootmiseks hoopis Venemaale, kus on olemas nii teaduslik kui ka tööstuslik baas. Juba on leiutajad võtnudki ühendust ühe Venemaal asuva instituudiga.
Pensionär Õismäelt
Teine tähelepanu ja toetust ootav leiutaja on aastaid ühes Tallinna sõjatehases töötanud, Õismäel pensionipõlve pidav Karla Kiirats.
Tehnikahuvilisena on ta palju mõelnud Otto mootori ehk tavalise bensiini sisepõlemismootori madala kasuteguri peale: kolmandik energiast läheb heitgaasidega välja, veel umbes sama palju kaob soojusenergiana.
Juba ligikaudu 20 aastat tagasi vormistas ta oma mõtted originaalseks kaheastmelise kompressiooniga rootormootori projektiks, mis on praegu kaitstud Eesti ja rahvusvahelise patendiga.
«Ma oleks pidanud selle sisse andma juba vene ajal,» kahetses leiutaja Kiirats oma projekti saatust. «Siis oli igas ettevõttes oma ratsionaliseerimise insener ja kui nad nägid positiivset ideed, siis läksid sellega edasi.»
Ta on näidanud oma mootori skeemi mehaanikaspetsialistidele, kes olevat tunnistanud, et ilmselt ei allu see omal ajal Otto pakutud teoreetilistele reeglitele ning et selle kasutegurit tuleb uute valemite järgi arvutada.
Kiirats ütles, et on «raisanud ära» 40 000 krooni oma rootormootori mudeli patenteerimisele ja tutvustamisele, kuid selle realiseerimine pole endiselt silmapiiril.
Ülikoolide spetsialistidega ning riigiametnikega korduvalt kohtunud leiutaja tunnistas, et eraisikuna ei saa ta oma projekti edasi viia.
«Kui ma ise lähen ütlema, et leiutasin mootori, mille kasutegur on kas või viis protsenti tavalisest kõrgem, siis mind ei lase keegi uksest sisse, ütlevad, et jälle on üks kiiksuga ukse taga,» rääkis Kiirats. Mehe arvutuste järgi oleks tema rootormootor tavalisest Otto bensiinimootorist kuni 30 protsenti efektiivsem.
Kuigi kasutuid projekte patendiamet ei registreeri, vajab isegi patenteeritud leiutis ülikooli või sertifitseerimisfirma eksperthinnangut.
Kiirats, kelle teist leiutist täiustatud aurumasinat on TTÜ lähemalt uurinud, on veendunud, et ülikoolid ei leia üldjuhul aega leiutiste analüüsiks, sest neile oleks see kõrvaltöö.
Hiljuti sai leiutaja teada, et TTÜs on edukalt kaitstud kaks bakalaureusetööd tema rootormootori projekti teemal.
«Kõik ainult noogutavad ja ütlevad, et asi on huvitav, kuid edasi viia keegi ei taha,» ütles Kiirats.
Uut lootust projekt liikuma saada sai ta 19. mail kohtumisest majandus- ja kommunikatsiooniministri nõuniku Lauri Laasiga. Laasi lubas Kiiratsit aidata mootori kasulikkuse analüüsi asjus TTÜs.
TTÜ masinaehituse instituudi professor Jüri Lavrentjev, kes on lühidalt tutvunud Kiiratsi mootori kirjeldusega, nentis siiski, et leiutise idee pole uus.
Ta lisas, et Kiiratsi mootori skeemis on «paar olulist komistuskivi» ning seega võib oodatav efekt puududa.
Moodne tramm ja tervislik jogurt
Kuigi üldine olukord Eesti teadus- ja arendustöö valdkonnas on leiutajate sõnul üsna kurb, leidub ka tõelisi edulugusid.
Uuemad Tallinna trammid on näiteks varustatud TTÜs moderniseeritud jõuseadmega.
Tartu Ülikooli mikrobioloogia ja biokeemia instituudis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusel on aga välja arendatud laktobatsill, mis teeb Helluse jogurteid tervislikumaks.
Kuid üldjuhul tahavad ettevõtjad turumajanduse põhireeglite järgi olla sajaprotsendiliselt kindlad leiutise tasuvuses, mis muudab innovatsiooni teed seiklusradadeks.