Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit
Saada vihje

Kasiinosaar ootab planeeringu algatamist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Märt Sults on kasiinosaare projekti matnud paarsada tuhat krooni isiklikku raha. Investoritega saab läbi rääkima hakata siis, kui planeering on valmis.
Märt Sults on kasiinosaare projekti matnud paarsada tuhat krooni isiklikku raha. Investoritega saab läbi rääkima hakata siis, kui planeering on valmis. Foto: Uwe Gnadenteich

Linnavolinik ja koolidirektor Märt Sults on oma kasiinosaare ideega jõudnud nii kaugele, et eile taas tööd alustanud linnavalitsus peaks ühel oma järgmistest istungitest algatama kasiinosaare detailplaneeringu.


«Mitte kasiinosaare, vaid Paljassaare kultuurilaidude,» täpsustas Sults. Kopli kunstigümnaasiumi direktor kinnitas, et teda ei häiri, kui teda ennast või tema kasiinosaare ideed hullumeelseks peetakse. «Keegi ei üritanud ju hullu takistada. Anti kiiresti paberitele allkirjad, et las hull läheb kiiremini minema. Väga mõnus oli töötada,» muigas Sults.

Aga mingil hetkel hakati tema ideesse ilmselt uskuma ja ühtlasi ka takistusi teele veeretama. Sellest hoolimata on Sultsil tänaseks kolm kausta ülihinnalise infoga ning asjad nii kaugele aetud, et linnavalitsus peaks lähinädalatel detailplaneeringu algatama.

«Linnaplaneerimise amet on oma heakskiidu juba andnud, nüüd peavad paberid veel linnavalitsuse istungilt läbi käima. Ja kui detailplaneering on algatatud, siis liigub asi juba täisgaasiga edasi,» kiitis Sults. Praegu on ta kasiinosaare projekti arendanud enda ja sõprade raha eest ning matnud sellesse 230 000 krooni pluss tohutul hulgal tasuta tööd.

«Investoreid pole veel sellepärast, et nad peavad Eestit perversseks riigiks, kus ei saa midagi kiiresti arendada. Eesti on maailma mastaabis ikka veel korruptiivne riik, kusagil Aafrika tasemel. Selleks, et jõuda ideest ehitusloani, kulub keskeltläbi seitse aastat. Läbirääkimistel öeldi mulle otse: niipea, kui sa tood kinnitatud detailplaneeringu ja ehitusloa, on kohe ka raha olemas,» rääkis Sults.

Tänaseks on Sultsi sõnul lahenenud ka kurikuulus vette ehitamise regulatsiooni probleem, mille puudumine takistas nii kasiinosaare kui ka näiteks Põhjaväila rajamist. «Nüüd on selline seadusemuudatus vastu võetud, et mina võin oma saari ehitada,» kinnitas ta.

Tehissaared kerkivad Paljassaare sadama ja Pikakari ranna vahelise kaldaosa lähedusse. Sultsi sõnul pole seal probleemiks mitte saarte ehitamine, vaid pigem see, kuidas neid saartena hoida, sest mõnes kohas on mere sügavus saare ja kalda vahel alla meetri.

Kava kohaselt on saari kolm: kontsertideks ja muudeks üritusteks mõeldud kultuurisaar, lastele ja kogu perele meelelahutust pakkuv laste saar ning pahelisuse- ehk kasiinosaar.

Saared lubab Sults valmis ehitada 300 miljoni krooniga või veel odavamalt. «Arvatakse, et kui mingi sammas maksab 200 miljonit krooni, siis saare rajamine peab maksma miljardeid. Tegelikult saab tunduvalt odavamalt,» kinnitas Sults. Ehitamise alguskuupäev sõltub tema sõnul sellest, kuidas läheb detailplaneeringu menetlemine.

Tagasi üles