Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
Treffneri gümnaasiumi alles 2001. aastal valminud võimla lekkiva katuse maksab ilmselt kinni Tartu linn, ehkki haridusosakonna juhataja Georg Aher on veendunud ehituspraagis.
2001. aasta septembris kasutusse võetud spordisaali katus on kolmeastmeline. Astmevaheliste kitsaste aknaribade juurest on gümnaasiumi direktori Ott Ojaveere sõnul vahelduva eduga vett immitsenud alates 2002. aastast.
Võimlemistunde pole märja ja libeda tammepuupõranda pärast küll ära jäetud, ent õpilastel on tulnud harjuda jooksujalgade all lirtsuvate kaltsutükkidega.
«Ausalt öeldes ei saa ma aru, miks ei kavandanud projekteerija lihtsat viilkatust, miks peab see olema liigendatud,» arutleb Ojaveer. «Valgust tuleb kitsastest katuseakendest minimaalselt ja ka esteetiline efekt on minu meelest tühine.»
Tartu linnavalitsus on otsustanud lasta katuseaknad paarisaja tuhande krooni eest jaanipäevaks kinni ehitada, selleks korraldatud riigihange on lõpusirgel.
Remont heast tahtest
Linna haridusosakonna majandusteenistuse juhataja Priit Metsjärv on vigasest katusest rääkides ettevaatlik.
«Kogu see projekteerimisvea temaatika on väga tundlik,» leiab Metsjärv. «Tõenäoliselt tilgub kondensvesi, aga projekteerijalt pole me saanud selget vastust.»
Metsjärv soovitab rääkida koolimaja renoveerimise tellinud linnavarade osakonna ehitusteenistuse juhataja Priit Mutsuga. Paraku pole Muts lekkeprobleemist kuulnudki.
«Garantiiperioodi jooksul seal probleeme polnud,» väidab Muts. Selgituse peale, et Treffneri kooli direktori jutt kinnitab muud, kostab Muts, et pole asjaga kursis ja viibib pealegi puhkusel.
Ott Ojaveer sedastab, et vahemikus 20012003 tegi koolihoone renoveerimise peatöövõtja RTG Projektbüroo garantiiremonti kahel korral, kuid paraku tulutult: vesi tilkus edasi.
Akende vahele olevat pandud mingit hermeetikut, akende kohale aga vee eest kaitsvad lisaplekid.
«Tavaliselt kiputakse süüdistama ehitajat, aga mina seda antud juhul küll ei teeks,» kõneleb Ojaveer.
RTG Projektbüroo projektijuht Toomas Karro väidab, et kuna tegu on projekteerimisveaga, ei käinud aknaümbruste kõbimine garantii alla.
«Püüdsime lihtsalt hea tahte märgina seda kunagi lahendada, selles mõttes oleme seotud, aga see on puhtalt arhitektuurne probleem,» kinnitab Karro.
Treffneri kooli renoveerimisprojekti koostaja Andres Lunge ei tõtta enesele tuhka pähe raputama. Ta väidab, et vee läbijooksu põhjuste kohta on mitu konkureerivat arvamust.
«Ühest arvamust pole kujunenud, aga minu meelest pole see vihmavesi, vaid mingi kondensvesi pressib läbi,» avaldab Lunge. «Vett tuleb diagonaalis kahest nurgast. Kui see oleks projekti viga, peaks tulema igalt poolt.»
Kaalumisel ekspertiis
Tartu abilinnapea Hannes Astok pole Treffneri võimlamurest kuulnud.
«Ilmselt tuleks tellida ekspertiis ja selle alusel otsustada, kas on tegu projektist tuleneva põhimõttelise veaga või on kehvalt ehitatud,» arutleb Astok. «Üks võimalus on, et osa ehitusrahast katab linn ja osa ehitaja.»
Projekteerijalt raha saamist peab Astok ülimalt ebausutavaks.
«Eestis on kujunenud nii, et projekteerija vastutus on hägune ja pigem moraalne,» tunnistab Astok. «Ta saab alati öelda, et ise te selle projekti ju vastu võtsite.»