Päästeameti sünge tulevikupilt sunnib töökohtade kallale minema

Raha vähendamine sunnib päästjaid rängale kokkuhoiule. Foto: Peeter Langovits.

Kui päästeamet on pärast selle aasta eelarvekärbet lõpetanud kõik investeeringud, siis kümneprotsendilise lisakärpe ähvardus järgmisel aastal võib viia koondamisteni.

Võrreldes eelmise aastaga on päästeameti eelarve tänavu vähenenud poole võrra, mis tähendab, et kui seni sai seada üha täpsemaid eesmärke, siis nüüd tuleb lihtsalt töö kvaliteeti säilitada, selgus päästeala ülevaatest täna siseministeeriumis korraldatud pressibriifingul.

Päästeameti peadirektor Kalev Timberg ütles, et praegu ei ole päästjad hoolimata kaheksaprotsendilisest palgakärpest hakanud veel töölt ära minema. Kui tuleval aastal ähvardav kümneprotsendiline täiendav kärbe tehakse, tähendab see Timbergi hinnangul, et tuleb töötajaid koondada.

«Oleme ääre peal oma rahaga,» tõdes Timberg. «Kümme protsenti ehk 50-60 miljonit krooni raha vähendamist tähendab väga karme otsuseid, sest meil pole juba praegu mingeid investeeringuid, mille pealt kokku hoida.»

Koondamisi on tehtud juba praegu. Seetõttu ei ole 15 protsendil päästekomandodest puhkuste ja haiguste ajal elupäästevõimekust, sest tulekahju ajal suitsu sisse inimest päästma ei tohi sukelduda vähem kui kolm inimest korraga.

Hädaabikõnede menetlemise aeg on pikenenud 50 sekundilt 70 sekundile. «Meil ei ole raha, et kutsuda inimesi ületunde tegema. Vastasel juhul me ei maksa neile aasta lõpus kaks kuud palka,» ütles Timberg.

Timbergi sõnul on hoidutud kärbetest reageerimisstruktuuris, et hoida teenuse standardit. Ta lisas, et seetõttu pole ka raha vähenemise mõjud päästeameti tegevusele otseselt märgatavad. «Me teeme oma tööd südametunnistusega ja kõik meie funktsioonid on tähtsad.»

Timberg ütles, et sügisestel läbirääkimistel päästjate ametiühingu ja riigi vahel tuleb taas kõne alla pikemate vahetuste lubamine, kuid seekord nii, et 24-tunnisest vahetusest oleks tasustatud ainult 18 tundi.