/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/09/04/2026661t1h478f.jpg)
Riigikogu võttis kolmapäeval vastu ravimiseaduse muudatuse, mis seab linnades uute apteekide tegevusloa väljastamise sõltuvusse elanike arvust ning kehtestab väikeasulates piirangu apteekide vahekaugusele.
Seadusemuudatus piirab apteekide arvu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seaduse muudatuse kohaselt ei anna ravimiamet tegevusluba uuele apteegile linna, kus elanike arv ühe apteegi kohta on väiksem kui 4000. Väikeasulates ei saa avada uut apteeki lähemale kui üks kilomeeter olemasolevast apteegist.
Kui piirangu alus on ära langenud, antakse uus ravimite jaemüügi tegevusluba välja avalikul konkursil.
Seaduseelnõu ühe algataja keskerakondlase Marika Tuusi sõnul on eesmärgiks tagada apteegiteenuse ühtlasem jaotumine Eestis.
Seaduse algatajad on seisukohal, et uute apteekide asutamise piiramine kohtades, kus neid on juba praegu piisavalt, näiteks Tallinnas, takistab apteekide kontsentreerumist linnakeskustesse ning parandab apteegiteenuse kättesaadavust maapiirkondades.
«Eestis on maapiirkondades kinni pandud ligi poolsada apteeki,» ütles Tuus. «Viimase 10 aasta jooksul on Eestis avatud ainult üks maaapteek.»
Eestis on hetkel 2900 elaniku kohta üks apteek, Soomes on vastav näitaja 6500, Rootsis 10.200.