Töörühm analüüsib Euroopa põhiseaduse lepingut säte-sättelt

Küsimustele vastab Riigikogu põhiseaduskomisjoni nõunik ning Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimiseks loodud töörühma liige Ülle Madise.

Mida arutas 8. aprillil Riigikogu põhiseaduskomisjoni juurde loodud 24-liikmeline töörühm?

Töörühm arutas seda, kas ELi põhiõiguste harta jõustumisega võib kaasneda Eesti kodanike jaoks probleeme, kas Euroopa põhiseaduse lepingu (PSL) jõustumisel ELi olemus võrreldes praegusega muutuks ning kuidas piiritleda põhiseaduse täiendamise seaduses mainitud põhiseaduse aluspõhimõtteid. Lihtsustatult öeldes püütakse PSL-i säte-sättelt analüüsides jõuda järeldusele, kas tegemist on kehtivate aluslepingute ja ELi kohtupraktika kodifitseerimisega või ELi olemusliku arendamisega. ELi olemust selgelt muutvad sätted on PSL-ist välja jäetud (nt võimalus muuta aluslepingut mõne liikmesriigi tahte vastaselt, kuid ka tema suhtes siduvalt), teiste sätete analüüs on keerukam.

Kas töörühm on juba jõudnud selgusele küsimuses, kas Eesti põhiseadus võimaldab Riigikogul ratifitseerida Euroopa põhiseaduse lepingu ilma täiendavate põhiseaduse muudatusteta või mitte?

Ei. Töörühma reedesel istungil ei tuvastatud ühtki PSLi vastuolu Eesti põhiseadusega, kuid praegu ei saa veel kindlalt öelda, kas PSL on põhiseadusega kooskõlas ja selle saab põhiseadust muutmata Riigikogus ratifitseerida või mitte. Töörühm jätkab tööd.

Kes on selles küsimuses need eksperdid, kelle analüüsile tuginetakse? Kas ekspertide hulgas on ka selliseid juriste, kes on avalikult olnud Euroopa Liiduga ühinemise vastu?

Töörühma liikmed valmistavad ette erapooletut ekspertarvamust, ekspertide suhtumist ELi ei ole eraldi uuritud ja see pole ekspertarvamuse koostamisel ka oluline.

Kas töörühm on hinnanud teisi õiguslikke probleeme, mis seoses Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimisega tekivad? Millised on neist olulisemad?

Üksikuid probleeme on senise töö käigus välja tulnud, eelkõige seonduvad need õigusselgusega. Näiteks ei pruugi inimestele arusaadav olla, kuidas (millisesse kohtusse pöördudes, millistele seaduse või lepingu sätetele viidates) oma õigusi põhiseaduse II peatükile, Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsoonile ja EL põhiõiguste hartale tuginedes kaitsta. Eksitav võib tunduda ka põhiseaduse täiendamise seaduses sisalduv viide liitumislepingule. Õiguslikult ei ole kummaski probleemi, kuid asjad on ebaselged.

Kas ja kuidas on kavas tekkivaid probleeme lahendada?

Selgitustöö abil ja õigusloome käigus.

Hiljuti kirjutas Ivar Raig Sirbis: "Pisutki põhjalikum tutvumine lepingu teksti ja selle jõustamise mehhanismiga annab alust väita, et EL põhiseaduslik leping on leping üksnes põhiseaduse jõustumiseni. Siis saab sellest põhiseadus, mis on kõigile liikmesriikidele siduv." Kas sellist hinnangut jagavad töörühma liikmed?

Töörühm peab otsustama, millises menetluskorras lepingut menetleda. Kõik riigid menetlevad PSL-i välislepingute menetlemise sätete järgi, sellise menetluskorra näeb PSL ka ise ette. Eestis saab PSL-i samuti menetleda ainult vastavalt välislepingu sätetele, seega tuleb analüüsida, kas leping on põhiseadusega kooskõlas või mitte; kui ei ole kooskõlas, on selle Eesti suhtes jõustamine põhiseaduse järgi keelatud. Ka ELiga ühinemise leping ei olnud kooskõlas, mistõttu enne ratifitseerimist tuli põhiseadust muuta. Pärast põhiseaduse täiendamise seaduse rahvahääletusel vastuvõtmist oli võimalik ühinemisleping ratifitseerida.

Konstitutsiooni mõiste on lai, teoreetiliselt on võimalik ka olemasolevaid aluslepinguid pidada konstitutsiooniks, EL toimimise aluskorraks. Lepingu olemuse hindamine pole töörühma ülesanne, sest sellest ei sõltu vastus töörühmale esitatud küsimusele. Olemuse osas on ekspertidel erinevad arvamused. Rahvusvahelise organisatsiooni põhiseadust on varem lepinguga kehtestatud, vt näiteks Maailma terviseorganisatsiooni põhiseadus.

Kui siduvad on töörühma hinnangud põhiseaduskomisjonile ning Riigikogule?

Ei ole siduvad. Samas on töörühma kaasatud Eesti tuntumad põhiseadusõiguse asjatundjad ning kõikide fraktsioonide esindajad, mis muudab töörühma arvamuse eeldatavasti kaalukaks.

Milline on töörühma ja Riigikogu põhiseaduskomisjoni edasine tööplaan? Millal on kavas Euroopa põhiseaduse leping ratifitseerida?

PSLi ratifitseerimise eelnõu pole parlamendi menetlusse antud. Põhiseaduskomisjon ootab töörühma ekspertarvamust mais. 23. aprillil on samal teemal Riigikogu lahtiste uste päevade raames põhiseaduskomisjoni avalik istung.

Loe lisaks:

Euroopa põhiseaduse lepinguga seotud arvamuslood