Üha rohkem Eesti lapsi sünnib elusa ja tervena

Eesti lastearstide juht, Tartu Ülikooli kliinikumi lastekliiniku vastsündinute osakonna juhataja Anne Ormisson on rahul, et meie emad ja lapsed on tervemad kui aastaid tagasi. Foto: Ove Maidla

Laste- ja naistearstid võivad tänasel ülemaailmsel tervisepäeval tõdeda, et Eestis on alla aastaste laste suremus viimase kümne aastaga kolm korda langenud ehk juba võrreldav teiste arenenud Euroopa riikidega.

Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) tahab tänasel ema ja lapse tervise väärtustamisele pühendatud tervisepäeval teadvustada, et liiga palju emasid ja lapsi maailmas kannatab ja sureb.

WHO andmetel sureb maailmas igal aastal 11 miljonit last enne viieaastaseks saamist ning seda põhjustel, mida saaks vältida või ravida. Raseduse ja sünnituse tõttu sureb aga aastas üle poole miljoni naise ehk üks naine igas minutis.

Eestil head näitajad

Eesti Lastearstide Seltsi presidendi Anne Ormissoni sõnul on nende arvude taustal Eesti näitajad head. «Meie nooremad arstid pole paljusid nakkushaigusi näinudki, meil ei sure lapsed kopsupõletikku, mis on arenguriikides üks esimesi lapsi hauda viivaid haigusi,» rääkis ta.

Heaks näitajaks nimetas Ormisson ka seda, et alla aastaste laste suremus on viimase kümne aastaga langenud kolm korda ja on võrreldav selliste Euroopa riikidega nagu Iirimaa, Inglismaa, Tšehhi, Portugal ja Itaalia.

Võrreldes 1992. aastaga on vähenenud ka alla 1500 grammi kaaluvate enneaegsete laste suremus. Neist jääb Ormissoni sõnul elama kaks kolmandikku ja ka nende elukvaliteet on paranenud.

Ka Eesti Naistearstide Seltsi president Helle Karro tõdes, et nii laste kui emade tervisenäitajates on toimunud viimase kümne aasta jooksul suured muutused. Oluliselt on tema sõnul paranenud abi kättesaadavus ja positiivses suunas on muutunud ka statistika.

Prenataalne suremus, kui loode hukkub enne sündi, sureb sünnitusel või nädala jooksul, on 1992. aastast vähenenud 60 protsenti. «See näitab, et emad on raseduse ja sünnituse ajal varasemast tervemad,» rääkis Karro.

Ka abortide osas on tema sõnul trend positiivne, sest abortide arv on oluliselt vähenenud. Kui varasematel aastatel oli saja elussünni kohta 143,3 aborti, siis alates 2000. aastast on aborte vähem kui sünnitusi.

Sünnitusabi kättesaadav

Karro sõnul on palju kaasa aidanud see, et rasedusaegne jälgimine ja sünnitusabi on kõikidele naistele tasuta kättesaadav. «Kahjuks ei ole see sõnum kõigini veel jõudnud ja halva poole pealt peab nentima, et me näeme sünnitajaid, kelle sotsiaalne taust ja majanduslik seis on nii vilets, et neil on endilgi raskusi elus toimetulemisega, lapse kasvatamisest rääkimata,» lisas ta.

Elukeskkonna tähtsust ema ja lapse tervisele rõhutas ka Ormisson. «Vaesuse ja hoolimatuse tõttu kannatavad eeskätt lapsed ja kahjuks on ka Eestis lapsi, kes ei saa piisavalt süüa,» lausus ta.

Samuti hukkub Ormissoni hinnangul Eestis endiselt liiga palju lapsi traumade tõttu. Kuni 14-aastaste laste õnnetustest ja vigastustest põhjustatud suremus on 30 protsenti kõigist laste surmadest. Seda on viis korda rohkem kui näiteks Rootsis.

Laste sünnid ja surmad

• 1992 aastal suri tuhande elusalt sündinud vastsündinu kohta enne aastaseks saamist 15,7 last.

• 2002. aastaks oli see arv vähenenud 5,7-ni.

• 1992. aastal sündis tuhande sündinud lapse kohta surnult 9,8 last.

• 2003. aastal oli see arv 4,9.

• 1992. aastal oli Eestis peresünnitusi 12,6 protsenti kõikidest sünnitustest.

• 2003. aastaks kasvas peresünnituste osakaal 65,2 protsendini.

• Kümne aastaga on vähemalt kuuenda elukuuni rinnapiima saavate laste hulk kasvanud 16 protsendilt 42 protsendini.

Allikad: Eesti Lastearstide Selts ja Eesti Naistearstide Selts