Riigile kuuluv uhiuus jäätmekäitlustehas Lääne-Virumaal Väike-Maarja lähedal vajab juba remonti ja toob miljoni kroonise kuukäibe juures sadu tuhandeid kroone kahjumit, kirjutab Äripäev.
Riigile kuuluv uus 100-miljoniline raipetehas laguneb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väike-Maarja külje all asuv asjaosaliste sõnul kõige moodsamaid seadmeid sisaldav jäätmekäitlustehas on klassikaline näide sellest, mis juhtub siis, kui riik hakkab ettevõtjaks.
Kena värviline jäätmetehas, mis kaks kuud tagasi pidulikult põllumajandusprominentide ampanjaklaaside kõlina saatel avati, on praeguseks Eesti ja Euroopa maksumaksjale maksma läinud 88 miljonit krooni.
Sellest 57 miljonit krooni maksid jäätmekäitlusseadmed, mis loomajäätmed jahuks jahvatavad. Ülejäänud osa tehase maksumusest moodustab hoone ehitus koos kommunikatsioonide ja biopuhasti rajamisega.
Ligi 100 miljonist kroonist aga veel ei piisa. Uude tehasesse on vaja panna veel ainuüksi 10 miljonit krooni n-ö tulekahju kustutamiseks ehk hädapärasteks investeeringuteks ja veel kes-teab-kui-palju, et asi ehk ka kasumit hakkaks tootma.
«Me ei tea täna, kui palju siia veel on vaja investeerida, et saada ta korralikku tulu teenima,» ütles Loomsete Jäätmete Käitlemise Tehase ASi nõukogu esimees Indrek Tiidemann. «Meil ei ole praegu veel lõplikku korralikku äriplaani, alles töötame seda välja.»
Valgamaal tegutseb juba kuuendat aastat Valga Lihatööstuse ühe osakonnana samasugune vabrik, mille rajamine maksis vaid 14 miljonit krooni ja mis omadega kenasti ära majandab.
«Meil on täpselt sama tehnoloogia ja need seadmed maksid kuus aastat tagasi uuena ostetuna 10 miljonit krooni,» sõnas Valga Lihatööstuse juht Elmut Paavel.
Kuidas suutis riik vaid kolmandiku võrra võimsama tehase ehitada kuus korda kallimalt, selle üle imestab Paavelgi.
Hoolimata kümnetest miljonitest investeeritud kroonidest on asjad Väike-Maarja tehases ikkagi halvasti.
Sellest annavad tunnistust tehasest põllumajandusministeeriumi lähetatud kirjad, kus teatatakse küll ilmnenud puudustest, küll juba tekkinud majandusraskustest, küll vajadusest lisaraha järele.
Näiteks saabub märtsi keskel ministeeriumi tehase juhataja Peeter Maspanovi koostatud nimekiri puudustest, mis on vaid mõned kuud aktiivses kasutuses seadmete juures ilmnenud.
Maspanov palub, et ministeerium pöörduks seadmed tarninud Saksa firma UMAG poole, et see avastatud puudused kiiresti garantii korras ära parandaks.
Ligi 30 puudusele viitav nimekiri ei sea kallist Saksa tehnikat just parimasse valgusesse.
Keedukatla näidikud näitavad kaalu valesti, elektrilised mõõteandurid keedukateldel on purunenud, rasva separaatoril on täiesti kulunud ajami hammasrattad ja laagrid, keedukatel käivitub aeg-ajalt omatahtsi ilma operaatori käsuta, heitvee kvaliteet ei vasta detailplaneeringu tingimustele, õhupuhasti töös on häireid, mille põhjused on arusaamatud.