Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli mullu esialgsetel andmetel jooksevhindades 139,1 miljardit krooni ja 2000. aasta püsivhindades 118,1 miljardit krooni ehk 6,2 protsenti suurem kui 2003. aastal, teatab Statistikaamet.
Tegevusalade lõikes kasvas mullu lisandväärtus püsivhindades eelmise aastaga võrreldes kõige enam hotellides ja restoranides (11,3 protsenti), finantsvahenduses (10,8 protsenti) ja töötlevas tööstuses (10,2 protsenti).
Järgnesid ehitus (9,6 protsenti) ning veondus, laondus ja side (8,2 protsenti).
Lisandväärtus vähenes mäetööstuses (7,9 protsenti), kalapüügis (6,7 protsenti) ja metsamajanduses (3,4 protsenti).
SKP kasvu mõjutasid kõige enam töötlev tööstus, kinnisvara, rentimine ja äritegevus, veondus, laondus ja side ning hulgi- ja jaekaubandus, kokku oli nende tegevusalade lisandväärtuse osatähtsus lisandväärtuse kogusummas 61,8 protsenti.
Tarbimise meetodil jooksevhindades arvutatud SKPs vähenes 2003. aastaga võrreldes veidi sisemajanduse nõudluse suhe SKPsse.