Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui ravida tavalise nohuga kergesti segi aetavat puude ja taimede õietolmust põhjustatud allergilist nohu käsimüügis olevate nohuaerosoolidega, võib haigus hoopis tõsisemaks minna.
Enamikule inimestest toob kevad kaasa positiivseid emotsioone, mõnele aga tekitab hoopis halva enesetunde nina läheb kinni või, vastupidi, muutub vesiseks, silmad kipitavad ja aevastamine ei anna asu. Kõik see viitab allergilisele nohule, mida põhjustab puude-taimede õhus leviv õietolm.
Limaskestadele, näiteks silma, ninna, neelu, aga ka bronhidesse sattunud allergeeniks olev õietolm kutsub organismis esile väga keerulise ahelreaktsiooni. Selle tulemusena tekibki nn allergiline põletik ehk pollinoos.
Suukaudsed ravimid
Silmadele sattudes põhjustab allergeen kuivust, sügelust, punetust, vesitsemist; nina limaskestale sattudes ninakinnisust, aevastamist, rohket vesist eritist ja sügelust. Samuti võib esineda kraapivat tunnet kurgus, köhatamist, kõrvade sügelust. Raskematel juhtudel võivad tekkida hingamisraskused või isegi astmahoog, harvem esineb nahalööbeid, migreenitaolist peavalu, liigesvalu, seedehäireid ja palavikku.
Sageli aetakse allergiline nohu segamini viirushaigusest tingitud nohuga, mis on kevade saabudes samuti laialt levinud, ja alustatakse ravimist apteegi käsimüügis pakutava nohuaerosooliga.
Kui tavalise nohu puhul toob aerosooli kasutamine leevendust ja nina jääb lahti, siis allergilise nohu korral ei saa ilma aerosoolita enam üldse hingata, vaid tekib vajadus seda ikka ja jälle kasutada.
Nohuaerosoolide pikaajalise kasutamise tagajärjel muutub aga nina limaskesta struktuur ja sellist nina on tohtril juba palju keerulisem ravida, kuna selline seisund iseenesest vajab ravi. Seetõttu tuleks nohu korral osta apteegi käsimüügist suu kaudu võetavaid nohuravimeid.
Õietolmu põhjustatud haigus ei esine ainult kevadel. Kui allergeenideks on kõrrelised, tekivad kaebused ka suvekuudel, umbrohtude õitsemisest ja sügislilledest tingitud allergiad aga esinevad suve lõpus ja sügise alguses.
Haigusnähud on alati tugevamad sooja ja tuulise ilmaga ning keskpäeval, sest just siis on õietolmu kogus õhus suurem.
Kui õietolmuallergia on kindlaks tehtud ja allergeeniks on näiteks kase õietolm, tuleb arvestada võimalusega, et võib tekkida ka nn ristallergia toiduainetega.
Nina pidevalt kinni
Näiteks õunu, pirne, kirsse, ploome, virsikuid, aprikoose, porgandit, kartulit, kiivisid, sellerit, peterselli või pähkleid süües võivad need toiduained tekitada samasuguse reaktsiooni nagu õietolm.
Perioodilise ehk sesoonse nohu korral mängib olulist rolli õietolmukalender, aga leidub ka inimesi, kes pidevalt ninaga hädas. Sel juhul võib haigus olla tingitud sissehingatud või -söödud allergeenidest, mis meie ümber kogu aeg olemas.
Kui nohu esinemises on võimalik tuvastada mingi seaduspärasus, näiteks tekib see teatud aastaajal või tingimustes, või kui ninaga on pidevalt muresid, tasub kindlasti pidada nõu perearstiga, et välistada allergilise nohu võimalus.
Pikaajalise või sesoonse nohu raviks on olemas väga head meetodid, mille eesmärgiks võimaldada tunda kevadest rõõmu kõigil inimestel.
Allergilist nohu põhjustavad
Märtsist maini on puude õitsemise aeg (sarapuu, lepp, kask, haab).
Juunis-juulis õitsevad aasaheinad (timut, kerahein, aruhein, nurmik, rebasesaba) ja kõrrelised (rukis, nisu).
Augustis-septembris saabub umbrohtude (puju, koirohi, malts) ja sügislillede (astrid, krüsanteemid) õitsemise aeg.
Vaata õietolmukalendrit www.tervisekaitse.ee või www.ilm.ee