Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaatamata Horvaatia pingutustele otsustasid Euroopa Liidu välisministrid Horvaatiaga liitumiskõnelusi hetkel mitte alustada.
Ministrid otsustasid kõnelused külmutada, sest nende sõnul ei ole Horvaatia teinud piisavalt koostööd Haagi sõjakuritegude tribunaliga.
«Horvaatia teema on karm ja kirglik ning kuna konsensust ei saavutatud, siis homme läbirääkimisi ei alustata,» sõnas Eesti välisminister Rein Lang pärast kohtumist. Samas lisas Lang, et Eesti toetab Horvaatia ELiga liitumiskõneluste alustamist niipea kui võimalik.
Uut kuupäeva liitumiskõneluste võimalikuks alustamiseks välisministrid Horvaatiale ei pakkunud. ELi eesistujariigi Luksemburgi välisminister Jean Asselborn ütles pärast kohtumist, et läbirääkimised võivad alata kohe, kui Horvaatia on selleks valmis.
Asselborni hinnangul tegi Horvaatia siiski viimaste nädalate jooksul märkimisväärseid edusamme. Kui riik jätkab samas tempos, võiksid liitumiskõnelused alata juba isegi kuu aja pärast.
Läbirääkimiste alustamiseks lasub Horvaatial jätkuvalt kohustus aidata Haagi sõjakuritegude tribunalil tabada kindral Ante Gotovina.
Horvaatia võimude arvates on nad aga teinud kõik endast oleneva Gotovina leidmiseks. Horvaatia presidendi Stjepan Mesici sõnul ei aita Horvaatia kõrged ametnikud kindralit enam varjata nagu varem.
Paljude horvaatide jaoks on erukindral Gotovina endiselt rahvuskangelane, sest ta aitas 1990. aastate alguses Serbia vägesid tagasi tõrjuda ja Horvaatial iseseisvuda. Sõjakuritegude tribunal kuulutas aga Gotovina tagaotsitavaks süüdistatuna serblaste tapmises.
Välisministrite eilne otsus on sõnum ka Türgile ja teistele Balkani riikidele, kes tulevikus loodavad ELiga liituda.
«(Liikmesriikide toim) otsus on signaal teistele Balkani riikidele, et ELi uksed on neile avatud, juhul kui riigid vastavad esitatud nõuetele,» ütles laienemisvolinik Olli Rehn.
Horvaatia loodab juba 2007.-2008. aastal teise endise Jugoslaavia vabariigina pärast Sloveeniat liituda ELiga. Komisjoni hinnangul aga pole liitumine võimalik enne 2009. aastat.