NATO ühine transpordilennuk ootab õhkutõusmist

Transpordilennuk SAC-01 esimesel lennul. Foto: Kaitseministeerium

Täna anti Ungaris NATO strateegilise õhutranspordivõime programmile (SAC) üle esimene ühiselt hangitud transpordilennuk, mida Eesti saab aastas kasutada 45 lennutundi.

Ungaris Papa õhuväebaasis anti täna SACi (Strategic Airlift Capability) programmile üle esimene kolmest hangitavast C-17 Globemaster III tüüpi strateegilisest transpordilennukist, samuti alustas ametlikult tegevust lennukite opereerimisega tegelev transpordilennukite üksus Heavy Airlift Wing (HAW).

SACi programmis osalemine on NATO mõistes pilootprojektiks, mis võimaldab selles osalevatel riikidel koondada vahendeid oluliste võimelünkade ühiseks katmiseks.

Eesti Kaitseväe Logistikakeskuse ülema kolonel German Kesa sõnul on strateegilise õhutranspordivõime iseseisev väljaarendamine Eesti-suguse väikeriigi jaoks liiga kallis. «SACi programmiga saame seevastu märkimisväärse vabaduse ja kindluse juhtudeks, kui operatsioonipiirkonda on vaja kiires korras transportida inimesi ja tehnikat, või vastupidi, neid sealt kiiresti evakueerida,» ütles kolonel Kesa.

Eesti osalemine SAC programmis lubab Eestil nii planeeritult kui ka erijuhtudel korraldada inimeste ja tehnika transporti operatsioonipiirkondadesse ja sealt tagasi. 45 lennutunni eest aastas on võimalik teha näiteks kuus lendu marsruudil Tallinn-Kabul, samuti võimaldab SAC programmis osalemine transportida ülegabariidilisi veoseid nagu soomustransportöörid vahemaandumisteta Afganistani.

Kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul on Eesti osalemine SAC programmis lisaks praktilisele õhutranspordi vajaduse tagamisele ka suure poliitilise väärtusega, võimaldades Eestil panustada strateegilise õhutranspordi puuduse kui NATO ühe suurema võimelünga likvideerimisse.

NATO strateegilise õhutranspordivõime programmi raames hangivad selles osalevad riigid ühiselt kolm Boeing C-17 Globemaster III-tüüpi transpordilennukit, mille haldamise ja hooldamisega hakkab tegelema vastloodud NATO õhutranspordi haldamise organisatsioon NAMO (NATO Airlift Management Organisation).

Lennukid hakkavad paiknema Ungaris Papa õhuväebaasis. Järgmised kaks lennukit plaanitakse NAMO-le üle anda sügisel. Programm kestab hinnanguliselt kuni 2035. aastani.

Programmi kogumaksumuseks kujuneb 5-6 miljardit dollarit. Eesti jaoks on SAC programmis osalemise kogukulu 676 miljonit krooni, mis tasutakse 26 aasta jooksul. Seejuures on lennutunde vajadusel võimalik müüa teistele programmis osalevatele riikidele, kolmandatele riikidele või valitsusvälistele organisatsioonidele nagu näiteks Punane Rist. Samuti on lennutunde vajadusel võimalik jagada või vahetada väiksemate transpordilennukite lennutundide vastu.

Lennutunde saab kasutada nii käimasolevate välismissioonide toetamiseks kui ka NATO reageerimisjõudude (NRF) ja Euroopa Liidu lahingugruppide võimalikes operatsioonides. Lisaks rahalisele osalusele täidab Eesti programmi juures kaks allohvitseri ametikoha.
SAC programmiga on liitunud 10 NATO riiki (Bulgaaria, Eesti, Hollandi, Leedu, Norra, Poola, Rumeenia, Sloveenia, Ungari, USA) ning NATO rahupartnerlusprogrammis osalevad Soome ja Rootsi.