/nginx/o/2013/09/04/2023997t1h4284.jpg)
Konstantin Konik on oma käega kirjutanud nii: «Olen sündinud 19. jõulukuupäeval 1873 Tartus, kus minu isa voorimees on. Lapsepõlv, mõni nahatäis maha arvamata, on minu meelest ära läinud. Seitse aastat vanaks saanud, pidin mina tädipoja juhatusel tähti ja lugemist õppima hakkama.
Kui 8½ aastat turja pääl olid, panti mind Elementaarkooli. 11½ aastat vana, see on 1885, olin mina niikaugele jõudnud, et gümnaasiumi septimasse sisse astuda võisin.»
Ei mingit eliidist põlvnemist ega eliitkoolist ellu startimist! Voorimehe poeg Konstantin Konik, nagu ka sauniku poeg Johann Köler, alevikus kasvanud Arvo Pärt ja paljud-paljud teised tagasihoidlikust keskkonnast, kuid ilusa elutööga mehed-naised on küll vastus praegu meie üldsuse meeli erutavale küsimusele: kas anded tulevad ainult eliitkoolist?
Edasi Koniku enda käega kirjutatud eluloost: «1893 sain mina ülikooli jüngriks ja astusin rebaseks EÜS-i.»
Neid Konstantin Koniku selge käekirja ja musta tindiga kirjutatud ridu on võimalik lugeda Eesti Üliõpilaste Seltsi arhiivitoimikust, mida säilitatakse Tartus Eesti Ajaloo Arhiivis. Tänu seltsi korras hoitud dokumentidele saame Koniku isikliku toimiku sissekandeid lehitsedes aimu tema elukäigust alates EÜSi astumisest kuni viimast korda EÜSi saali sisenemiseni, siis juba põrmuna, seltsi liikmete kantuna.
Venemaale tööd otsima
Toimikuga tutvudes saab
aimu ajastust ja noore haritud inimese otsingutest. Kui praegu lähevad noored arstid pingeliste õpinguaastate järel väärikama palgaraha pärast tööle Põhjamaadesse ja Läände, siis 19. ja 20. sajandi vahetusel läksid esimesed eesti soost haritlased ametikohta otsima Venemaale. Eestimaal olid sel ajal haridust ja erialateadmisi nõudvad kohad sakslaste ja venelaste käes. Nii polnud ka 1899. aastal Venemaa keiserlikust Jurjevi ehk Tartu ülikoolist arstidiplomi saanud Konstantin Koniku esimene töökoht mitte Eestis, vaid hoopis Lääne-Ukrainas Podoolias, kus ta sai suhkruvabriku arsti koha. Seejärel on tal olnud võimalus rakendada ennast Odessas Evangeeliumi Ühenduse haigemajas.
Ka sõjaväljal on hädasti arste vaja. Aastail 1904-1905, Vene-Jaapani sõja ajal, tegutses Konik Punase Risti arstina.
Täname taevast, et «miski ega keski» ei naelutanud tarka ja kena noormeest võõrsile. Edaspidised aastad näitavad, et Eestimaal endal oli selliseid noori mehi hädasti vaja.
Rahu- ja sõjaaja haigeid näinud noor arst tuli tagasi Tartusse ja oma alma materisse. Ta pääses haavakliinikusse oma õpetaja, legendaarse kirurgiaprofessori Zoege von Mannteuffeli juurde assistendiks.
20. novembril 1908. aastal kaitses Konstantin Konik ülikooli aula pidulikus õhkkonnas oma doktoriväitekirja.
Elu Tallinnas
Kõrge teaduslik kraad ei kinnistanud Konikut ülikooli kliiniku külge. 1909. aastal siirdus vastne meditsiinidoktor Tallinna. Arenev tööstus- ja kaubanduslinn pakkus iseseisvat ravitööd. Tallinnas olid arstikoha leidnud mitmed Tartu Ülikooli lõpetanud eesti arstid.
Konik juhatas kolm aastat Eesti arstide erahaigemaja, kus olid «lõike-haiged ravitsemisel». Ta oli Vene-Balti laevatehase arst ja juhatas sealset haigemaja, olles samal ajal ka Tallinna tervishoiubüroo juhataja.
Doktoril oli haaret ja energiat.
«15. XI 1918 saadik olen Eesti Vabariigi Tervishoiu Peawalitsuse juhataja. Detsembrikuust saadik juhatan ühtlasi Tallinna linna keskhaigemaja haavajaoskonda ja täidan sõjaväe-haava-arsti konsultandi kohuseid,» kirjutas Konik ise oma EÜSile saadetud eluloos.
Tallinnas ei teinud ta üksnes vastutavat arstitööd. Tõsise aatemehena tegutses ta mitmetes eesti seltsides ja ühendustes. Temast sai Eestimaa iseseisvuse üks väljakuulutajaid ja Asutava Kogu liige.
Eestimaa pinnal käisid alles lahingud, kui 1. detsembril 1919 avati Tartu Ülikool rahvusülikoolina.
Teenekas professor
Õppetöö taastamisel oli kiiret lahendust nõudvaks ülesandeks eestlastest õppejõudude kaadri kokkupanemine. Tsaariaegsed õppejõud olid enamasti Venemaale evakueerunud, saksa õpetlased aga lahkunud koos Saksa vägedega.
Aateline arst, Eesti riigi üks julgeid väljakuulutajaid, ei jäänud poliitikasse.
Konstantin Konikust sai eestikeelse Tartu Ülikooli professor, arstiteaduskonna esimene dekaan ja Toome haavakliiniku (praegu tühjalt seisev Lossi 23 ) juhataja (19201931).
Koniku ajal seati haavakliinikus sisse gaasivalgustuse asemel elektrivalgustus ning soetati tollal moodne röntgeni-, foto- ja valgusraviaparatuur.
1931. aastal suunati Konik juhtima II haavakliinikut Maarjamõisas (praegune sisekliinik Puusepa 6).
1930. aastate majanduskriisi ajal tuli tal haridusministrina (1933) langetada ebapopulaarseid otsuseid: vähendada kulutusi Tartu Ülikoolile ja kärpida õppejõukohti.
Mitte ainult arst
Elu ei koosne ainult kohustustest ja vastutusest, huvitav oleks midagi teada ka Koniku järeltulijatest, õdedest-vendadest. Tartu maavalitsuse perekonnaseisuosakonna töötaja Külli Petersell aitab lahkelt välja selgitada Koniku peresse puutuva.
Ilmneb, et õdesid ja vendi Konstantin Konikul polnud. Professor on olnud abielus Matilde Pistrikuga (töötanud Postimehes korrektorina), tema surm on jätnud Koniku 56-aastaselt leseks.
Teise abielu on Konik sõlminud hambaarsti, kunstnik Nikolai Triigist lahutatud Viktoriaga. Kummastki abielust Konikule lapsi ei sündinud. Küll aga lapsendas ta Viktoria tütre Kadri. Kahjuks ei saanud Konikule ka Viktoriast kaaslast elu lõpuni, haigus viis temagi.
Korraldades ülikoolis õppetööd ja juhatades kliinikut, polnud prof Konstantin Konik eemal ka poliitikast.
1932. aastal valiti ta V Riigikogu koosseisu.
3. augustil 1936 ajuverevalangu tõttu töölaua taga kokku varisenud Konstantin Koniku matused korraldas kasutütar Kadri koos EÜSi liikmetega.
EÜSi toimikust leiame EÜSi esimehe avalduse piirkonna prefektile. Teatatakse, et 4. augustil kell 21 toovad seltsi liikmed oma vilistlase Konstantin Koniku põrmu leinamajast Tähe 5 (praegune haljasala Struve ja Vanemuise nurgal, kus on raamatukoguesine purskkaev) Aia, kindral Põdra ja Kuperjanovi tänava kaudu EÜSi majja.
Põrmu ärasaatmine seltsist oli 5. augustil kell 21 Kuperjanovi tänava kaudu Tartu raudteejaama.
Jaamas asetati kirst rongi peale, sest Tartu ülikooli kirurgiaprofessori, Eesti riigi ühe rajaja Kostantin Koniku leinatalitus peeti Tallinnas Estonia kontserdisaalis.
Teenekas Eesti riigi kodanik maeti Metsakalmistule.
Toimik sulgub
Kostantin Koniku toimiku viimasteks lehekülgedeks jäid ülikooli 15 üliõpilasühenduse kaastundeavaldused EÜSile tema vilistlase lahkumise puhul.
Professori kasulaps Kadri lahkus 1944. aastal koos abikaasa ja 1943. aastal sündinud tütre Madliga Rootsi.
1989. aasta septembris korraldas Eesti Arstide Liit Tallinnas ülemaailmse eesti arstide kokkutuleku. Foorumi üheks osaks oli ka Tartu päev.
6. septembril kell 16.30 oli Maarjamõisa haavakliiniku sissekäik lippudes: ühel pool Eesti rahvuslipp, teisel pool Tartu Arstide Liidu oma.
Kodu- ja väliseesti arstide pilgu all avati kliiniku fuajees prof Konstantin Koniku bareljeef tekstiga «Selles hoones töötas Konstantin Konik. Tartu Ülikooli professor. Eestimaa Päästekomitee liige. Eesti Vabariigi rajajaid».