/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2009/07/26/212381t1he7bc.jpg)
Ajakirjanik Kalle Muuli hinnangul on riigikogu viimastel aastatel mitmel korral vastu võtnud seadusi, mis on põhiseadusega vastuolus, kuid mis võimuandjale endale sobivad.
Muuli: riigikogu järgib endale kasulikke seadusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Paaril viimasel aastal on meil levinud selline hoiak, et täidame seadusi siis, kui need meile meeldivad või meile kasulikud on,» rääkis ajakirjanik Kalle Muuli Raadio 2 saates «Olukorrast riigis».
Tema sõnul sai selline käitumine alguse mõne aasta eest, kui riigikogu võttis vastu põhiseadusega vastuolus oleva nn monumentide seaduse. Kusjuures seadusandja möönis ajakirjaniku sõnul ise ka, et see seadus oli põhiseadusevastane.
«Sellest ajast alates on päris palju üritatud teha nii, et las see põhiseadus olla, teeme selle seaduse nii, nagu me teeme ja vaatame, äkki president kuulutabki välja,» selgitas ta.
Ajakirjaniku sõnul pole see, kas seadused on kooskõlas põhiseadusega või mitte, sugugi teisejärguline küsimus. Samuti on oluline see, et õiguskantsler ja riigikohus astuvad
«See, kui õiguskantsler ja riigikogu tasakaalustavad valitsust ja riigikogu sellega, et astuvad põhiseaduse kaitseks välja, on minu arvates oluline küsimus,» rõhutas ta ja lisas, et eriti oluline on see just kriisi- ja rasketel aegadel. «Headel aegadel on põhiseaduse täitmine kõigile kasulik ja siis täidetakse seda nagunii. Rasketel aegadel püütakse seda rikkuda,» tõdes ajakirjanik.
Muuli hinnangul käitus õiguskantsler õigesti, kui vaidlustas 1. juulist jõustunud käibemaksu tõusu ja lubas selle vaidluse viia riigikohtusse, kui riigikogu oma otsust tähtaegselt ümber ei vaata.
Ajakirjaniku kinnitusel on praegu tegemist väga põhimõttelise vaidlusega ning riigikohtu otsus selles küsimuses on samuti oluline.
Tema sõnul tehakse Eestis uusi seadusi praegu nii, et lihtsalt ühel hetkel parlament hääletab mingi ettepaneku ootamatult seadusse.
«Kas tõesti peab rahvas värisema iga hetk, kui riigikogu istub koos, et milline seadus sealt nüüd tuleb, või peaksid seadused mingi normaalse ajalise etteteatamisega vastu võetud. Selles on küsimus ja sellepärast on see väga oluline vaidlus,» toonitas ta.