Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Minister Maimets tahab keelata katsed põhikooliklassidesse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 9.a klassi õpilaste Karl Kiiseli (vasakult), Johan Viiroki, Madli Allikmäe ja Kadi Tomsoni arvates on gümnaasiumieelne aeg andekate väljasõelumiseks liiga hiline.
Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 9.a klassi õpilaste Karl Kiiseli (vasakult), Johan Viiroki, Madli Allikmäe ja Kadi Tomsoni arvates on gümnaasiumieelne aeg andekate väljasõelumiseks liiga hiline. Foto: Postimees.ee

Haridusministeerium esitas eile Riigikogu kultuurikomisjonile muudatusettepaneku, mille järgi põhikoolid ei tohi vabadele kohtadele valida õpilasi nende teadmiste ja oskuste järgi.

Haridus- ja teadusministeeriumi esitatud muudatusettepanekus põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele keelatakse koolikohustuslike õpilaste vastuvõtt testide, eksamite või katsete alusel, mille põhjal seni ülelinnalise komplekteerimisega koolid, kus avaldusi laekub enam kui kohti on, on oma valiku teinud.

Haridusministeerium põhjendab oma muudatusettepanekut 1. klassi puhul sellega, et seitsmeaastaste laste erilisi andeid ei saa mõõta, samuti näeb ministeerium igat klassi läbilõikena ühiskonnast, kus erineva taseme ja tervisega inimesed on üksteise kõrval.

Katseid andekate väljaselgitamiseks võiksid uue seaduse põhjal koolid hakata tegema alles gümnaasiumiastmesse minekul.

Omavalitsuste otsus

Haridusminister Toivo Maimetsa sõnul hakkavad seaduse vastuvõtmisel põhikoolid, kuhu laekub enam avaldusi, kui on kohti, lähtuma kohalike omavalitsuste vastavast otsusest.

«Näiteks võivad omavalitsused otsustada ehitada kooli kõrvale veel ühe kooli või leppida vanematega kokku, kuhu nende laps läheb, samuti on võimalik, et ülelinnalise komplekteerimisega koolidele kehtestatakse teeninduspiirkond. Täiesti võimalik on ka ühe riigikogulase välja käidud vastuvõtt loosi alusel,» loetles minister Maimets põhikooli vabadele kohtadele õppurite võtmise variante.

Samas on muudatusettepanekusse lisatud, et minister võib määrusega sätestada erandeid. Haridusministeeriumi jurist Kristin Randoja selgitas, et erandiks võib saada näiteks balletikool. «Võib-olla mõni üksik kool veel, üldiselt aga hakkab seadus kõigile põhikoolidele kehtima,» lisas ta.

Tallinna haridusameti hariduskorralduse direktori Meelis Kondi sõnul tullakse sellise seadusega välja aastatepikkusest praktikast ja tulemusena hakkavad õpilased mingile ainele spetsialiseerunud klassidesse pääsema õnne alusel.

«Võimalus tekitada näiteks kesklinna koolidele teeninduspiirkond on äärmiselt ebareaalne, nende tekitamine muutuks formaalsuseks,» arvas Kond. Tema hinnangul jääks üheks tõenäoliseks variandiks Indrek Raudse loosiidee klasside komplekteerimisel.

Loosiidee võimalus

Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi direktori asetäitja õppealal Harlet Arismaa oli veendunud, et seaduse vastuvõtmisel kaoks nende koolist inglise keele süvaõpe.

«Kunagi 60ndatel, kui süvaõppega alustati, prooviti sama õppekava ja metoodika järgi õpetada ka tavaklasse, paraku ei tulnud sellest midagi välja, kuna õpilased ei olnud võimelised sellega kaasa tulema,» selgitas Arismaa võimalikku süvaõppe lõpetamist.

Tallinna Pääsküla Gümnaasiumis ei ole katseid esimesse klassi, direktor Peep Laidvee hindas haridusministeeriumi plaanitavat seadusemuudatust positiivseks. Tema sõnul oleks sobivaim aeg teha õpilastele katseid nende oskuste ja teadmiste kontrolliks progümnaasiumi eel ehk pärast kuuendat klassi.

«Seitsmendast klassist võiks alata ka riigi rahastatud süvaõpe, kuni kuuenda klassini võiks lapsevanemad soovi korral seda oma raha eest oma lastele võimaldada,» rääkis Laidvee. «Praegu on nii, et tavakoolidele jääb eliitkoolide kõrvalt liiga vähe raha,» lisas ta.

Mustamäe gümnaasiumi 9.a klassi õpilased Karl Kiisel, Johan Viirok, Madli Allikmäe ja Kadi Tomson hindasid üksmeelselt katseid gümnaasiumi eel andekate väljaselgitamiseks liiga hiliseks. «Katsetel on võib-olla mõned puudused, vahel keegi saab kuidagi suvaliselt sisse, aga üldiselt selgitavad need välja, kellele sobib süvaõpe, kellele mitte,» arvas Tomson.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse teine lugemine Riigikogus toimub kahe või kolme nädala pärast.

Katsete keeld

«Koolikohustusliku lapse kooli vastuvõtmise või vastuvõtmisest keeldumise aluseks ei tohi olla lapse teadmised või oskused. Kooli vastu võetavate koolikohustuslike õpilaste väljaselgitamise eesmärgil ei tohi korraldada eksameid, teste, katseid või muul viisil laste teadmiste või oskuste hindamist. Minister võib oma määrusega sätestada sellest keelust erandeid.» (Väljavõte parandusettepanekust põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele)

Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Tagasi üles