Jumalale adresseeritud kiri jõuab Paidesse

Postkastid. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Kirjad, mille saajat ei suuda Eesti Post tuvastada, saadetakse Paidesse, kus neid säilitatakse vähemalt kuus kuud.

Alates selle aasta veebruarist hoiustatakse säilitamisele kuuluvaid postisaadetisi Paides selleks ette nähtud ruumides, teatas Eesti Post.

Iga nädal tuleb hoiule keskmiselt 100 saadetist, millest suurem osa on lihtkirjad.

Kõige rohkem kirju tuleb hoiule seetõttu, et adressaat ei ela märgitud aadressil või on aadress kirjutatud valesti.

Teiseks levinud põhjuseks on ebapiisav või -täpne aadress, näiteks on kirja pandud vaid saaja ees- ja perekonnanimi.

Kirjad taevasse või jumalale

On ka omapäraseid kohti, kuhu kirju saadetakse - taevasse, jumalale ning mujalegi. Arhiivis leidub kirju, millel puudub nii saaja kui saatja aadress, samuti on saadetisi, mille eest ei ole tasutud või on tasutud vähem ning saaja keeldub puuduva osa eest lisatasu maksmast.

Kõigil Paidesse jõudvatel saadetistel on üks ühine puudus - neil puuduvad saatja andmed ja seega puudub võimalus saadetis omanikule tagastada.

Postiga saadetakse ka musta pesu

Suurem osa tähtsaadetistest saadetakse hoiule hoiutähtaja möödumisel. Nende seas leidub erinevaid kummalisi asju, näiteks on komisjoni poolt hävitamisele saadetud musta pesu, tubakatooteid, vibraatoreid, pissipotte, ämbreid, aga ka vorstitooteid ning omavalmistatud hoidiseid.

Ühes kuus leiab omaniku keskmiselt kolm kuni viis postisaadetist, tavaliselt tähtkirja või pakki.

Need tagastatakse saajale või saatjale nende avalduse alusel. Postisaadetised, mis omanikku ei leia, avatakse vastavalt juhendile pärast kuue kuu möödumist. Postisaadetiste avamisel võtab seda teostanud komisjon vastu otsuse, kuidas saadetise sisuga toimida.

Eesti Posti vahendusel edastati eelmisel aastal pea 50 miljonit liht-, täht- ja maksikirja, 160 000 rahvusvahelist pakki ning 85 000 sisemaist standardpakki (kuni 20 kg ).