Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Üks endisi Rahvarinde juhte loobub riiklikust autasust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
2002. aastal Akadeemilises Raamatukogus oma haruldaste raamatute kogu esitlenud Kostel Gerndorf oleks riikliku autasu vastu võtnud bibliofiilina.
2002. aastal Akadeemilises Raamatukogus oma haruldaste raamatute kogu esitlenud Kostel Gerndorf oleks riikliku autasu vastu võtnud bibliofiilina. Foto: Liis Treimann

Kostel Gerndorf keeldub presidendilt vastu võtmast teenetemärki Eesti taasiseseisvumisele kaasaaitamise eest, sest tema arvates pole võimud Rahvarinde inimesi õiglaselt tunnustanud.

«Paljud minu tolleaegsed mõtte- ja teokaaslased Rahvarindest on pälvinud Eesti Vabariigi kõrgeid autasusid, kuid keegi pole saanud autasu taasiseseisvumisele kaasaaitajana,» ütleb Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Gerndorf avalikus kirjas, mis ilmub tänase Postimehe arvamusküljel.

«Ma ei saa selles olla ainus ega mitte esimene,» lisab Valgetähe V klassi ordeniga pärjatud Gerndorf ja teatab: «Ma ei tule seda teenetemärki vastu võtma.»

TTÜ dotsent on tänavu ainuke 443 inimesest, kes on presidendi riiklikust teenetemärgist ära ütelnud.

Gerndorf rõhutab, et kui kirjastaja Sirje Endre ja muusikateadlane Vardo Rumessen saavad presidendilt Riigivapi V klassi ordeni «Eesti Kongressi korraldajatena», siis ükski Rahvarinde juhtidest pole saanud riiklikku teenetemärki rahvarindeliku tegevuse eest.

«Tuletan rahvale meelde, et 17 aastat tagasi sündis Rahvarinne, ning kui räägime laulvast revolutsioonist ja veretust taasiseseisvumisest, siis kes selle korraldas?» küsis Gerndorf. «1988. aasta suvi oli küll Rahvarinde suvi!»

Ta ei suuda leppida, et üleminekuaja Eesti valitsuse – nn Savisaare valitsuse moodustanud Rahvarinde liidrid on saanud presidendilt aurahad oma igapäevase tegevuse eest, aga «Rahvarinde on võimulolijad maha vaikinud».

Mart Laar, üks Eesti Kongressi vedajaid ja hilisem kahekordne peaminister, ei mõista Gerndorfi solvumist. «Eesti iseseisvust ei taastanud ükski poliitiline liikumine või poliitik, vaid eesti rahvas,» ütles Laar.

«Aeg oleks lõpetada konkureerimine ja tunnistada: suur roll oli nii Rahvarindel, muinsuskaitsel, ülemnõukogul kui Eesti Kongressil ja see loetelu pole lõplik,» lisas Laar.

Tagasi üles