/nginx/o/2009/07/25/211973t1he440.jpg)
Muinsuskaitse selts ja mitu endisi sõjamehi koondavat ühendust pöördusid kultuuriministri poole palvega võtta Sinimäed kaitse alla, kuna seal tegutsevad sõjahaudade rüüstajad ja ka lahingumängude korraldajad rikuvad hauarahu.
Detektorimeeste rüüsteretked sundisid veterane Jäneselt abi paluma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi juba 12 aasta tagasi tunnistati Sinimägede lahingupaik ajaloomälestiseks, puudub sellel siiani kaitsevöönd, kirjutavad sõjamehed oma pöördumises kultuuriminister Laine Jänesele.
«Viimati mainitud seaduselünk lubab Teise Maailmasõja esemeid otsivatel inimestel mälestisel ja selle lähiümbruses karistamatult ja vabalt tegutseda, ilma et neid ohustaks kriminaalkorras karistamine või vastutusele võtmine,» seisab kultuuriministrile saadetud kirjas.
Samas on pöördujate sõnul viimasel kümnendil järsult suurenenud lahingupaikade ja sõjahaudade rüüstamine eriti valusalt tabanud just Sinimägesid, kus 65 aasta eest peeti ohvriterohke lahing.
Sõjamehed soovivad teada, miks pole siiani lahingupaiga kaitsevööndit kehtestatud. Samuti uuritakse, miks on kavas kaitsevöönd kehtestada vaid osaliselt, jättes välja mereni ulatuvad omaaegsed kaitsevööndid ja osa kõrgendikke.
«Oleme seisukohal, et Sinimägede kaitsevööndi küsimuse lahendamiseks peaks muinsuskaitseamet kiiremas korras kokku kutsuma ekspertkomisjoni, kuna olukorra jätkudes ohustavad II maailmasõja Sinimägede lahingu koha hauarahu lisaks kaevavatele detektoristidele ka veel erinevate kommertsürituste, täpsemini militaarsete seiklus- ja lahingumängude korraldajad,» seisab pöördumises.
Kultuuriministrile saadetud kirjale on alla kirjutanud muinsuskaitse seltsi, klubi Wiking-Narva, Eesti Vabadusvõitlejate Liidu, Eesti Leegioni sõprade klubi ja 20. Eesti relvagrenaderide diviisi veteranide ühenduse esindajad.