/nginx/o/2009/07/25/211959t1hdb3b.jpg)
Keskerakonna suvepäevadel esinenud erus oleva brigaadikindrali Urmas Roosimäe sõnul peab kohustuslik ajateenistus Eestis säilima.
Roosimägi: kohustuslik ajateenistus peab säilima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestil peab olema kohustuslikul ajateenistusel põhinev kaitsevägi, sest kutselise armee ülalpidamiseks puuduvad meil rahalised võimalused. Lätis ja Leedus kaotati raha kokkuhoiu eesmärgil kohustuslik ajateenistus, kuid selle tulemusena on mõlema riigi kaitsejõud nullseisus,» rääkis Keskerakonna suvepäevadel esinenud erus olev brigaadikindral Urmas Roosimägi.
Tema sõnul püüdsid teised Balti riigid üle minna professionaalsele armeele, aga paraku puudub nii Lätil, Leedul kui ka Eestil selleks vajalik rahaline ressurss.
«Väga vale on arusaam, et kui me oleme NATO liige, siis keegi meid ei ründa ja kaitsejõude polegi tarvis. Tegelikkuses jääb NATO-s alati kohustuslik omavastutus ning iga riik peab oma esmast kaitsevõimet ise arendama,» märkis Urmas Roosimägi.
Roosimäe arvates kulutab Eesti liiga palju raha välismissioonidele ning selle tulemusena napib raha Eesti Kaitseväe arendamiseks.
«Riik, kes panustab üle kuu protsendi oma kaitse-eelarvest, ei arenda oma kaitseväge,» sõnas Roosimägi. Eesti sõdureid osaleb iga-aastaselt välismissioonidel kokku 350 ning nende peale kulub kokku 400 miljonit krooni.
«Inimestele püütakse küll põhjendada, et tegemist on NATO nõudmisega, kuid see on naerukoht. NATO on vabatahtlikkusel põhinev organisatsioon, mis jagab ainult soovitusi, mitte ei nõua kelleltki midagi,» lisas ta.
Endise sõjaväelase hinnangul oleks tegelikult mõistlik saata välismissioonidele nii palju sõdureid kui vajalik, kuid nii vähe kui võimalik. «Tuleb endale aru anda, et kõik see raha, mis me panustame välismissioonidele, on võetud Eesti riigikaitse eelarvest,» toonitas ta.