Täna õhtul väljub Tallinna miinisadamast NATO miinitõrjemissioonile Eesti mereväe miinijahtija Sakala.
Miinijahtija Sakala liitub NATO eskaadriga
Eesti merelaev Sakala kuulub alates juuli algusest NATO reageerimisjõudude NRF -13 koosseisu ning liitub 1. augustil nüüd NATO I alalise miinitõrje eskaadriga SNMCG 1, mille koosseisus viib läbi miinitõrjeoperatsioone ja õppusi maailma eri paigus, teatas kaitseväe peastaap.
EML Sakala jõuab Eestisse tagasi detsembri alguses ja on NATO reageerimisjõudude valmisolekus 5. jaanuarini 2010.
Reageerimisjõudude liikmena peab laev olema valmis täitma sõjalisi ülesandeid kahe päeva jooksul NATO määratud paigas.
Enne reageerimisjõududesse määramist läbis Sakala hindamisprotsessi, mille alusel hinnatakse kõiki NATO merevägede aluseid. Laeva valmisolekule andsid hinnangu lisaks Eesti ekspertidele NATO staabi esindajad Northwoodist Ühendkuningriigist.
NATO reageerimisjõud NRF loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid. NATO reageerimisjõud ühendavad eliitüksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid.
Varem on mereväe alustest NATO reageerimisjõududesse kuulunud miinijahtija Admiral Cowan, staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka ja miinijahtija Sulev.
Reageerimisjõudude koosseisus on valmisolekus olnud Eesti demineerimismeeskond, sõjaväepolitseirühm ja Kaitseliidu baasil moodustatud üksus Põhjala lahingugrupis. 2010. aastal panustab Eesti NATO reageerimisjõududesse 192 kaitseväelasega Balti pataljoni koosseisus.
Sakala on üks kolmest Ühendkuningriigilt Eestile hangitud Sandown-klassi miinijahtijast. Laev on ehitatud 1990. aastal ning varustatud nüüdisaegse miinijahtimistehnika ja Seafox miinihävitussüsteemiga. Sakala meeskond on saanud laevaklassipõhise väljaõppe Suurbritannias.