«Ma olen Haapsalust!» «Tee on lai ja ilm on ilus!» Need on mõned huvitavad vabandused, mida politseinikud on kiiruseületajalt kuulnud. Raske jalaga liiklejaid võib mõnes Tallinna paigas näha keskmiselt iga viie minuti tagant, kirjutab Madis Filippov ajalehes Postimees.
Tallinna tänavail võib kihutajat kohata iga viie minuti järel
Seisame Peterburi tee kõrvale jäävas taskus nelja politseivärvides patrullauto kõrval. «Poole tunniga oleme maha võtnud juba kümmekond kiiruseületajat,» märgib kihutajaid teepervele suunav abipolitseinik Sulev Kuldner. Nimelt on Põhja politseiprefektuuri liiklusteenistusel neljapäeval käsil kiiruse mõõtmine Tallinnas ja selle lähistel.
Eravärvides bussi paigutatud välguga sähviv kiiruskaamera suudab salvestada autodest saja meetri pealt küllaltki terava pildi, millelt on hästi näha nii auto registreerimisnumber kui juhi nägu.
Kui on levinud ettekujutus, et politseinikud peidavad end põõsastes ja mõõdavad seal salaja kiirust, et iga hinna eest võimalikult palju inimesi vahele võtta, siis nii see tegelikult pole. Enamasti seisavad nad avalikult tee ääres, sest ka pelgal politseivärvide nägemisel on korralekutsuv mõju.