27. jaanuar 2005, 00:01
Mereilm olgu kodumaine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TTÜ Küberneetikainstituudi vanemteadur Tarmo Soomere, kes ennustas täpselt jaanuaritormiga kaasnenud üleujutusi, nimetas kõige tähtsamaks seda, et mereilmateadet tehtaks Eestis. Soomere hoiatas Eestit võimaluse eest, et riik ostab sisse kusagil välisriigis tehtud arvutis töötavaid matemaatilisi mudeleid, mille hilisem käigushoidmine tekitab suurt rahakulu.
«Mere lainetust ja tõuse ette ennustav mudel tuleb teha kodumaistel teadlastel, kellega riigil oleks leping ka süsteemi arenduse ja hoolde peale,» selgitas Soomere. «Muidu ostetakse sisuliselt «must kast», mille valmistajal on võimalik hiljem piiramatult raha juurde nõuda.»
Soomere sõnul käitus nii Taani, kus tuli hiljem väljast ostetud mudelid kasutuks tunnistada. Kord valmis tehtud matemaatiline mudel ei pruugi hiljem käivituda uuemas arvutis, samuti oskab seda edasi arendada vaid autor.
Teadlase hinnangul tuleks lainetuse ja veetaseme operatiivprognoos käivitada Eesti riigiasutuse juures, mitte tellida seda erafirmalt.
«Selle käivitamise ligikaudne maksumus võiks olla suurusjärgus 2030 miljonit krooni koos mõõteseadmete ja mudelite installeerimisega,» pakkus Soomere. «See kestaks kaks kuni kolm aastat. Süsteemi käigushoidmise orienteeruvad kulud võiks olla umbes 34 miljonit krooni aastas.»
Soomere sõnul saab tulevikus Eestit ohustavate loodusõnnetuste hävitavate tagajärgede vältimiseks hakata hoopis teist moodi mõtlema ja ka ilma ennustamisesse suhtuma. (PM)