/nginx/o/2013/09/04/2022773t1h085e.jpg)
Piirileping, millele välisministrid Kristiina Ojuland ja Sergei Lavrov kevadel alla kirjutavad, liidab Eesti külge Värska-lähedase nn Saatse saapa Vene territooriumi kuuluva maatüki, kust eestlaste maantee läbi läheb.
Saatse saabas tuleb Eestile tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mitte peatuda!» hoiatavad liiklusmärgid praegu Värska-Saatse teel, mis kilomeetripikkuselt Venemaad lõikab. Kohalikud elanikud ei tohi mööda seda teed jalgsi käia, ka jalgratturid ei või seal puhkepeatust teha nad on sattunud Vene riigikotkaga piiripostide vahele ja laigulistes mundrites Vene piirivalvurite meelevalda.
Piirileping, mis ootab valitsuse seifis välisministrite Ojulandi ja Lavrovi allkirju, annab Saatse saapaks kutsutud tükikese Setumaad Eesti võimu alla tagasi.
Samuti parandatakse veel seitse kohta, kust Eesti-Vene piirijoon vonkleb erilise ebaloogilisusega, lõigates paaris kohas talumaad pooleks või viies Eesti Energia elektriliinid läbi Venemaa.
Maatükid vahetusse
Kaheksa piiriõgvendust tähendab üle 200 hektari metsamaid ja soid, mida Eesti ja Venemaa asuvad pärast piirilepingu jõustumist vastastikku vahetama.
Selleks pidi välisministeerium ostma viis aastat tagasi Põlvamaa talumehelt 20 ha piiriäärset maad, ülejäänud vahetustükid kuuluvad riigile. Kaardil ei saa neid tükke veel näidata, sest piirilepingu teksti katab selle allakirjutamiseni riigisaladuse tempel.
«Inimeste liikumine muutub vabamaks ja teehooldus paremaks,» tunnistas Värska vallavanem Rein Järvelill kasu, mis Eestile Saatse saapa tagasisaamisest tõuseks.
Teistsuguse piirilepingu puhul pidanuks ta hakkama mõtlema Saatse saapa ümbersõidutee ehitamisele, et inimesed pääseksid 1500 elanikuga valla ühest servast teise.
Nüüd jääb tee-ehitus ära. Ja suvised seenelised-marjulised ei pea enam pelgama, et Eesti poolt vaid kollaste hoiatussiltidega märgistatud piirijoont märkamata satuvad nad Venemaale, kus sealsed piirivalvurid eksinud «asjaolude selgitamiseni» soolaputkasse viivad.
Üldist rõõmu ei saabu
Põlva maavanem Urmas Klaas ütles, et Eesti-Vene piirileping lõikab maha ühe piirielanike konnasilma. Vallavanem Järvelill aga nentis, et üleüldist rõõmu see leping tema inimestele ei too. «Kindlasti on palju neid, kes tunnevad, et on petta saanud, et Eesti on mitte millegi eest loovutanud oma maa ja rahva,» sõnas ta.
Järvelill rääkis kahe ilmasõja vahel Eestile kuulunud Petserimaast, mille piirileping jätab nüüd Venemaale, nii nagu Andres Tarand peaministrina kümme aastat tagasi lubas.
Osa setusid on tõesti vihased ja piketeerivad valitsuse või Vene saatkonna ees. «Meile on vaja Petserimaad, mitte Saatse saabast,» käratas Seto Kongressi vanematekogu liige Ilmar Vananurm. «Me ei ole nõus andma elevanti kärbsemusta eest!»
Radikaalide käredust võimendavad lihtsustatud piiriületuse bürokraatlikud apsakad. Kui näiteks 2000 Petserimaa elanikku pidid saama uued aastased tasuta Vene viisad jaanuari alguses, siis tegelikult saavad nad võimaluse sõita sugulaste juurde või lähedaste haudadele alles aprillis-mais.