Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Roheliste sisedemokraatia retsept: rahvahääletus erakonna sees

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Erakond Eestimaa Rohelised
Erakond Eestimaa Rohelised Foto: www.erakond.ee

Roheliste eestkõneleja Marek Strandberg soovitab kõigil erakondadel kasutusele võtta erakonnasisene otsedemokraatia, mis tasakaalustaks juhtkonna ülemvõimu.

Roheliste erakonna põhikiri näeb ette, et üldkogude vahelisel ajal on erakonna sisehääletus kõrgeim organ. Seejuures on igal erakonna liikmel õigus algatada hääletus mis tahes küsimuses, kogudes selleks vaid umbes 40 liikme toetuse - ruutjuur erakonna liikmete arvust. Liikmete väljapakutud küsimusi hääletatakse neli korda aastas.

«See mehhanism on ventiilina ette nähtud,» selgitas Strandberg. Tema sõnul pole sisehääletust seni eriti kasutatud, sest erakonna juhtkond pole põhikirja ideestikust kõrvale kaldunud. Küll võtavad roheliste eelarve vastu just võrdsel alusel hääletavad liikmed ja mitte juhatus või volikogu.

«Me hääletame nagu mõistlikuks peame. Ma arvan, et vaatamata kõigele ei ole meil põhjust oma sisemist otsedemokraatlikku põhimõtet muuta, isegi kui seda harva kasutatakse,» ütles Strandberg. «Otsedemokraatlik mehhanism on vajalik, kui tekib kriis.»

«Meie soovitus oleks, et kõik erakonnad lisaksid samasuguse sisehääletuse võimaluse oma põhikirja,» kinnitas Strandberg. «Inimesed saaksid siis tõeliselt aru, et erakond on demokraatlik ja läbipaistev.»

Strandberg märkis, et rohelistel on vahepeal kahe silma vahele jäänud oma erisuse jätkuv selgitamine. «Meie kogemus kinnitab, et erakonna avatud ülesehitus on efektiivne,» kinnitas ta. «Distsipliini ehk tsentraalse juhtimise alternatiiv on mitmekesisus ja iseorganiseerumine.»

Strandberg möönis, et sellisel kombel võib tulla ka mitte kõige õigemaid otsuseid, kuid organsatsioon tervikuna õpib sellest. «Erakond ei ole mitte professionaalne organisatsioon, vaid kodanikuühendus.»

Tagasi üles