Taanlased ennustavad homseks marutormi

Viimati möllas ränk torm Eestis 2001. aasta novembris, uputades Pirital meremuuseumi laeva Grif. Foto: Postimees.ee

Taani teadlased lubavad ööks vastu pühapäeva Läänemerele marutuult ja rekordilise kõrgusega lainetust, mis võib ennustatud tuulesuuna puhul tõsta nii Pärnus ja Haapsalus kui ka Peterburis mere üle kallaste.

Taani meteoroloogiainstituudi prognoos lubab viimaste aastate kõvemat tormi, mille puhul võib tuule kiirus ulatuda kuni 30 meetrini sekundis. Taanlased ootavad Läänemere põhjaosas lainekõrgust 9–10 meetrit, kõrgeimad üksiklained võivad olla 16–18-meetrised.

TTÜ küberneetikainstituudi vanemteadur Tarmo Soomere ütles Postimehele, et taanlaste ennustuse järgi algab torm laupäeval kella 23 paiku ning jõuab aina paisudes oma haripunkti kella nelja ja kuue vahel pühapäeva varahommikul. Matemaatikadoktor Soomere peab taanlaste ennustuse täppimineku võimalust 50-protsendiliseks.

Rekordlaine võimalik

Soomere märkis, et oodatav tuule suund on Läänemere tormide jaoks natuke ebatavaline ja ennustuse täitumisel võivad Soome lahel tekkida kõrgemad lained kui muidu. «Läänest tuleb küll palju tormiseid tuuli, aga enamasti puhuvad nad natuke rohkem edela poolt ning nende tekitatud lained on Soome lahes veel mõistliku kõrgusega,» selgitas Soomere.

Kuigi Soomere ütles, et ta kümne meetri kõrguse laine tekkimisse väga ei usu, polevat see siiski võimatu. Ka Soome mereuuringute instituudi arvutimudel ennustab Läänemere avaosas laupäeva südaööks pea 10-meetrist lainekõrgust, mis tähendab, et kõrgeimad üksiklained on 18–19 meetri kõrgused. Seega umbes kahe meetri võrra kõrgemad kui seni mõõdetud.

Vanemteaduri sõnul mõõtsid soomlased Läänemere viimase kümne aasta rekordlainetuse alles äsja – 22. detsembril, mil laine keskmine kõrgus oli 7,7 meetrit.

Soomere peab pühapäevase ennustuse täppimineku puhul tõenäoliseks ka uut Soome lahe lainekõrguse rekordit, mis on seni 5,2 meetrit.

Torm kergitab vett

Pärnus pakub taanlaste ennustus ööl vastu pühapäeva veeseisuks vähemalt 2,4 m üle normi. Veetõusu oht on suur ka Haapsalus. Soomere hinnangul võib märjaks saada ka Peterburi – veetase võib kogu Soome lahe idaosas kerkida 2,4 meetrini või enam üle normi juba alates Kundast.

Viimane suurem tõusuvesi oli Pärnus ja Haapsalus 2001. aasta 15. novembril, kui viimaste aastakümnete üks ägedamaid torme kergitas merevee väga kiiresti üles ja ujutas üle Pärnu ning Haapsalu rannaalad.

Tookord tõusis vesi üle normi vaid 1,56 meetrit, senine veetõusu rekord on Pärnus registreeritud nn sajandi tormi ajal 18. oktoobril 1967. aastal, mil vesi kerkis 2,53 meetrini.

Viimane suurem veetõus oli Pärnus 1978. aastal, kui merevesi tõusis nullist 2,12 meetri võrra kõrgemale. Pärnu sadama kapten Riho Prints mäletab, et tol korral oli vee all nii Vallikäär kui Sadama tänav.

«Kesklinna sadama kai on nullist kaks meetrit üle veepinna, seega jääks 2,5-meetrise veega ka kai vee alla,» märkis Prints.

Soomere ütles, et üritab koos kolleegidega veel laupäeval Naissaarest põhja poole paigaldada lainemõõturiga poi, millega saaks võimalikku rekordit jäädvustada.

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi koduleht andis reede õhtul teada vaid hetkel puhuvast tugevast tuulest.

Laevafirma Tallink tehnikadirektor Ülo Kollo ütles, et nad on saanud Euroopast tormihoiatuse ja Eesti ilmaennustajate andmeid nad enamasti ei kasuta. «Nad panevad ikka tihti puusse,» nentis Kollo.

Laevafirma valmistub

Firma valmistub nädalavahetuse maruks suure hoolega. «Kõik laevad, mis on sadamas, saavad kindlalt kinnitatud,» lubas Kollo. «Neil, mis on sel ajal ülesõidul, jätame sadamasse tuleku hiljemaks.» Kõige ohtlikum on tormi ajal sadamasse tulek ja sildumine, mistõttu tuleb suurem torm vastu võtta avamerel.

Ööl vastu pühapäeva on Rootsi poole teel Tallinnast Stockholmi suunas väljuv reisilaev Victoria I ja Paldiskist Kapellskäri poole väljuv Regal Star, Rootsist asuvad Eestisse teele aga Stockholmist Tallinna suunduv Regina Baltica ja Kapellskärist Paldiskisse jõudev Vana Tallinn.