/nginx/o/2008/09/07/72055t1h1384.jpg)
Eesti on koos Iirimaaga kuni 2010. aasta juulini Hea Humanitaardoonorluse (GHD - Good Humanitarian Donorship) algatuse kaaseesistuja.
Eesti sai Hea Humanitaardoonorluse eesistujariigiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hea Humanitaardoonorluse algatus on humanitaarabi doonorite mitteametlik foorum, kus humanitaarabi andvad riigid lepivad kokku ühise lähenemise ja hea tava põhimõtted.
Välisminister Urmas Paeti sõnul on Iirimaa ettepanek hakata Hea Humanitaardoonorluse kaaseesistujaks Eestile suur tunnustus.
«Meie aktiivsus humanitaarvallas ei ole jäänud märkamata ja Eestit arvestatakse üha rohkem kui humanitaarabiga tõsiselt tegelevat riiki,» ütles välisminister Paet.
«Eestil on hea meel võtta vastu eesistumise ettepanek, mis annab meile võimaluse osaleda rahvusvahelise humanitaarabi süsteemi tõhustamise ja koordineerimise algatustes,» märkis Paet.
Samuti lisas välisminister, et kaaseesistujaks olemine on hea ja loogiline jätk Eesti senisele tegutsemisele humanitaarabi valdkonnas.
Hea Humanitaardoonorlus sai alguse 2003. aastal Stockholmis, kus tulid kokku suuremad humanitaarabi doonorriigid, ÜRO humanitaarabiga seotud agentuurid, kolmas sektor ja Rahvusvaheline Punane Rist. Eesistumisperioodi kestvus on üks aasta. Iirimaa ja Eesti võtavad eesistumise üle Hollandilt ja Euroopa Humanitaarabi Ametilt.
Hea Humanitaardoonorluse liikmed on kõik Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arengukomitee liikmed ehk maailma suurimad doonorid, kellele on nüüdseks Euroopa Liidu humanitaarabi konsensuse heakskiitmise kaudu lisandunud ka kõik alates 2004. aastast ELiga ühinenud riigid.
Kokku on Hea Humanitaardoonorluse algatusel 35 liiget (34 riiki ja Euroopa Humanitaarabi Amet ECHO). Algatusega liitumine on vabatahtlik.