Eile lõuna ajal, mil päästekompanii mehed asusid püstitama piletimüügitelke ja telemehed kontrollisid kaabliühendusi, blokeerisid tänavu jõulise arenguhüppe teinud Vene meessuusatajad telefonid ning keerasid põõnama.
Venelased valmistusid Otepää suusalahinguks vaikuses
«Kogu aeg tahaks magada,» tunnistas idanaabrite noore põlvkonna liidreid Nikolai Pankratov, kui oli end pool tundi enne õhtuse treeningu algust maast lahti ajanud. «Aastavahetus läks nii kiirelt mööda.»
Ainus hingeline, keda pärast lõunasööki Tehvandi olümpiakeskuse Pentagoniks kutsutavas majutushoones kohata võis, oli kolmanda korruse koridoris ägedalt suitsu kiskuv Venemaa suusalegend Jelena Välbe.
Meeldiv lõhn
Kolmekordne olümpiavõitja ja 14-kordne maailmameister Välbe, nüüdne Moskva oblasti kuberneri spordinõunik, käis Eestis viimati viis ja Otepääl kümme aastat tagasi. Ta ei varja, et taaskülastus tekitab nostalgiat.
«Siin said veedetud sugugi mitte kõige halvemad ajad,» tunnistas blondeeritud peaga Välbe. Ja viipas käega üle õla, et kusagil teisel pool seinu on tema endine abikaasa, mitmekülgne spordimees Urmas Välbe, kes veedab parajasti aega nende poja Franziga. «Kelle me siin valmis tegime,» lisas Jelena Välbe.
Lisaks pojale on 36-aastasel Välbel kahe ja poolene tütar Polina.
Olgugi et suusatamisega seotud ameteist pole Välbel puudus Venemaa suusaföderatsiooni asepresident, koondvõistkonna peatreener ja treenerite nõukogu esimees , on ta enda sõidukilometraa juba aastaid ümmargune null.
«Ei taha,» sõnas ta. «Ei ole veel teist hingamist tulnud, et tahaks.» Ja justkui eneseõigustuseks märkis, et tema eelkäijad Galina Kulakova ja Raissa Smetanina ei suusata samuti, ent tunnevad end sellegipoolest suurepäraselt.
Nagu tema isegi, kinnitas Välbe. Ehkki tõmbab päevas paki sigarette. Neli pakki ootas öökapil oma järge.
Ta tunnistas, et juba sportlaskarjääri aegu valdas teda kihu suitsetamise järele. «Lihtsalt meeldis, kui lõhnab tubaka järele,» lausus ta.
Välbe lemmikala on nüüd mäesuusatamine täpsemini: selle turistivariant ehk slaalomi ja kiirlaskumise ristsugutis , mida ta eile õhtupoolikul Väiksele Munamäele proovima siirdus. «Nägemiseni,» ütles ta puhtas eesti keeles.
Kutse saatkonda
Veidi enne kella kolme end voodist üles ajanud Jevgeni Dementjevi ja Nikolai Pankratovi sõnul on Vene koondise viimase aja edu trumbiks meeskonnasisene konkurents, mis utsitab kõiki end pidevalt arendama, ning tõhus treeningsüsteem.
Kui venelased suvel Otepääle laagrisse tulid, asusid nad juba teisel päeval Väikse Munamäe järskudel nõlvadel hüpetega imitatsiooniharjutusi tegema. «Mati Alaver üllatus, et alles tulime ja juba ronime nii kõvasti mäest üles,» lausus 22-aastane Nikolai Pankratov.
«Meie treenerile aga tundus, et me harjutame liiga vähe,» lisas 21-aastane Jevgeni Dementjev.
Eesti konkurentidega seoses meenus meestele, et nädala algul sai nende koondisekaaslane Ivan Alõpov Moskvas väljakutse Eesti saatkonnalt. Viisaga on mingi probleem, kõlas ametlik põhjendus.
Venemaa koondislased pakkusid Alõpovile, et tegelik põhjus peitub hoopis muus: ilmselt esitavad eestlased talle palve, et ei ole vaja Andrus Veerpalut võita. Mullu tuli Alõpov Otepää MK-etapil Veerpalu ees parima venelasena kolmandaks.
Tegelikult oli Alõpovil vaja saatkonnas üks allkiri anda.
Kui venelased said eile õhtul Postimehelt treeningule kaasa soovid, et võitku nädalavahetusel keda tahes, peaasi et mitte eestlasi, hüüdis nende tänavune esinumber, 24-aastane Vassili Rotev pikalt mõtlemata vastuseks: «Ei hakka midagi lubama!»