/nginx/o/2008/07/10/55805t1h7093.jpg)
Kui Postimees.ee gallupile vastanud lugejate seas domineerib seisukoht, et samasooliste paaride kooselu seadusliku reguleerimise asemel tuleks homode suhtes seadusi karmistada, siis justiitsministeerium rõhutab, et midagi eriti karmistada ei ole võimalik, sest siis mindaks vastuolla põhiseaduse ja Eestile siduva rahvusvahelise õigusega.
Justiitsministeerium esitles esmaspäeval analüüsi mitteabielulise kooselu õigusliku reguleerimise kohta, mis puudutab ka samasoolisi paare.
Eestil on analüüsi autori hinnangul valida kolme variandi vahel:
1) jätta seadused suuresti muutmata, eemaldades vaid üksikutes seadustes asjaolud, mis asetavad mitteabielulise kooselu partnerid abikaasadega võrreldes ebavõrdsesse olukorda (nt üürisuhetega seonduv);
2) luua eraldi lepinguliik mitteabielulise kooselu paaridele. Partnerlusleping paneks paika n-ö standardpaketi õigusküsimustest, mis mitteabielulises kooselus probleeme tekitavad;
3) avada abielu institutsioon ka samasoolistele paaridele.
Postimees.ee gallupile vastates toetas status quo säilitamist 8,1 protsenti ning partnerluslepingu võimaldamist 16,8 protsenti vastanutest. Geiabielude sõlmimist lubaks 21,9 protsenti vastanutest.
Seevastu 53,2 protsenti ligi 1500 vastajast leidis, et homode suhtes tuleks seadusi hoopis karmistada, mida iganes see siis ka ei tähendaks.
Postimees.ee uuris justiitsministeeriumist, kas nende hinnangul tänapäeva Euroopas üldse oleks võimalik selleteemalist seadusandlust mingil viisil «karmistada», samas ületamata sõnavabaduse jm mõistlikke piire, nagu ilmselt tehti Leedus.
«Justiitsministeeriumi tehtud analüüsis ongi tegelikult fikseeritud see nn vabaabielu õigusliku reguleerimise tase, millest allapoole minnes läheksime vastuollu Eesti põhiseaduse ja meie jaoks siduva rahvusvahelise õigusega,» selgitas ministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus.
«Ministeeriumi esialgsel hinnangul on Eesti tänased seadused üsna selle taseme lähedal,» lisas ta.
/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)