Keeleinspektsioon võõrapäraste firmanimede vastu ei saa

Ajakirjandus peab lähtuma keelekasutuse heast tavast. Foto: Mihkel Maripuu

Kunstiajaloolase Jüri Kuuskemaa mure rohkelt kasutatavate võõrapäraste firmanimede pärast jääb esialgu lahenduseta, kuna keeleinspektsioon ei saa seaduste tõttu asjasse sekkuda ja nimekomisjoni enam ei eksisteeri.

Keeleinspektsiooni nõuniku Hele Pärna sõnul ollakse Kuuskemaaga ühel nõul, kuid probleem on selles, et nemad ei saa selle vastu midagi teha, sest keeleseadus nimede keelsust ei reguleeri.

«Oleme ammu püüdnud vastavaid ettepanekuid teha ja sellistele teemadele tähelepanu juhtida, aga asjatult. Keeleseaduse muudatuse tõttu kadus nõue, et firmanimed peavad olema eesti keeles ning selle pärast on sellised kehvad võõrapärased firmanimed aasta-aastalt üha rohkem levima hakanud,» rääkis Pärn.

Pärast seda, kui kogu firmanimede reguleerimine läks äriseadustiku alla, kaotati ära ka nimekomisjon ning nüüd on ainus reegel see, et nimed peavad olema ladina tähestikus, ning kui see on täidetud, kantakse need äriregistrisse.

Pärn ütles, et kuigi firmajuhid arvavad, et võõrkeelne nimi müüb paremini, see tegelikult nii ei ole.

«Oleme meile laekunud kaebuste järgi jõudnud sellele arusaamale, et Eesti inimesed on võõrapärastest nimedest lõplikult tüdinenud,» ütles nõunik.

Keeleseadusest kustutati firma nimedes eesti keele kasutamist nõudev paragrahv ära 1996. aasta 18. mail.