Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Prokuratuur ja advokatuur taunivad toimikumaterjalide lekkimist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raul Sulbi
Copy
Artikli foto
Foto: Toomas Huik / Postimees

Riigiprokuratuur ja Eesti advokatuur tegid täna avaldused, milles taunivad toimikumaterjalide lekitamist meediasse.


Mõlemad on seisukohal, et kriminaalasja materjalide sellisel kujul avaldamine, nagu see toimus tänases Eesti Ekspressis, kahjustab nii õiguskaitseasutuste kui ka toimikust koopia saanud advokaatide mainet ja usaldusväärsust ning  õigusemõistmise mainet tervikuna, selgub advokatuuri ja riigiprokuratuuri pressiteadetest.

Juuni alguses leppisid advokatuuri juhatus ning prokuratuuri juhtkond kokku menetlusdokumentide tutvustamise ja koopiate kätteandmise põhimõtetes.

Prokuratuur ja advokatuur jõudsid ühisele seisukohale, et avalikkuse poole pöördumise või kriminaalmenetluse kohta info avaldamise võimalus on üldjuhul kaitseõiguse aktsepteeritud osa, kui seda tehakse kaitsja või kahtlustatava nimelt.

Küll olid pooled ühisel seisukohal, et anonüümne menetlusandmete meediasse lekitamine ei ole aktsepteeritav kaitsetaktika ning mõlemad pooled teevad jõupingutusi, et seda ei juhtuks.

Seetõttu on nii prokuratuur kui ka advokatuur kindlal seisukohal, et anonüümne menetlusandmete lekitamine on taunitav. Samuti lepiti kokku, et niikaua kui kindlaid lekitajaid ei ole tuvastatud, vastastikuseid abstraktseid sellesisulisi süüdistusi meedia vahendusel ei esitata.

Advokatuuri hinnangul tuleb kriminaalmenetluses tõendite seisukohalt põhimõtteliselt eristada olulist teavet ebaolulisest. Teatavasti saavad kohtueelses menetluses toimikusse kogutud tõendid kohtumenetlusest alates avalikuks - kui istungit ei kuulutata kinniseks - ning sellega tuleb arvestada ka toimikus andmete kajastamisel.

Ei ole aga ühtegi alust lisada kogu jälitustoimingu käigus kogutud teavet kriminaaltoimikusse. Kriminaaltoimikusse või kriminaalasja juures säilitatakse üksnes teave, mis on vajalik kriminaalasja lahendamiseks. Ülejäänud jälitustoimingu materjale säilitatakse jälitustoimikus.

Tänases Eesti Ekspressis ilmunud Sulev Vedleri artiklis on avaldatud Ivo Parbuse ja Elmar Sepa salaja pealt kuulatud telefonikõnede üleskirjutused. 

Tagasi üles