/nginx/o/2013/09/04/2020659t1he3e8.jpg)
Mullu suvel Venemaa tippklubi Moskva Spartakiga liitunud vutilootus Tarmo Kink loodab, et ta ei ole vaatamata harvadele etteastetele rahvuskoondises Eesti jalgpallile kadunud poeg.
Kink: ma ei ole Eesti jalgpallile kadunud!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oktoobris 19-aastaseks saanud Kinki käekäik pole Eesti vutijuhtidele ja ajakirjandusele viimasel ajal huvi pakkunud, kuigi noormees saab uhkeldada tööandjaga, kellesarnasest enamik Maarjamaa vutimehi võib ainult unistada.
Kinki loodetud pääs Spartaki põhikoosseisu lükkus küll ühe hooaja võrra edasi, ent ta tõestas oma väravavaistu klubi duubelrivistuses. Venemaa liiga duubelmeeskondade turniiril, mille Spartak lõpetas kaheksanda kohaga, tõusis Kink 13 tabamusega edukaimaks väravakütiks.
Võitles vigastusega
«Järgmise hooaja eesmärk saab olla ainult üks murda klubi põhikoosseisu , sest duublis pole mul enam midagi tõestada,» tõdes Kink. «Tean, et see on väga raske: Spartak ostis kalli hinna eest kokku palju ründajaid, kes kõik tahavad ennast näidata.»
Palluri kasuisa, Spartaki noortetreenerina töötav Aivar Tiidus peab Kinki hooaega kordaläinuks. «Tegelikult oli kõik super,» leidis ta. «Lüüa duublite turniiril nii palju väravaid on saavutus! Venemaa liiga tase on pehmelt öeldes väga kõva.»
Kinki hooaega tumestas suvisel treeningul saadud põlvevigastus. Tugevasti põrutatud parem põlv andis tunda hooaja lõpuni andekas ründaja käis väljakul sageli valu vaigistavate tablettide toel.
«Arvestades, et pidin kolmandiku kohtumistest vahele jätma, kuid lõin duublite turniiril ikkagi kõige rohkem väravaid, võib aastat pidada kordaläinuks,» arutles Kink. «Samas ei avanenud mul võimalust end täielikult tõestada põhimeeskonda pääsemine ei tulnud kahjuks kordagi kõne alla.»
Koondises ära unustatud
Kink puhkab kodumaal veel paar nädalat, enne kui ühineb Spartaki treeningutega. Puhkuse ajal on ta löönud kaasa kahes Eesti saalihokimeistrivõistluste kohtumises, rassinud jõusaalis, käinud jooksmas ning harjutanud koos Tallinna Reali vutipoistega.
«Ma pole Eesti jalgpallile kuhugi kadunud, kuigi mõned inimesed kipuvad mind juba maha kandma,» nendib Kink. «Eks aasta-paari pärast on täpsemalt näha, kui kaugele jõuda võin.»
Kinki kevadist debüüti Eesti rahvuskoondises saatis meediakära, kuid harjumatul positsioonil, vasakpoolkaitses mängides tundis noormees end ebamugavalt. Erilist sära ei toonud ka ülejäänud etteasted koondiserüüs.
«Tarmo on ikkagi puhas ründaja,» toonitas Tiidus. «Kui Mart Poom panna keskväljale või kaitsesse, poleks ta Eesti parim jalgpallur. Kahjuks Eesti koondise mänguplaan Tarmole ei sobi.»
Kinki vastuolusid Eesti koondise eelmise peatreeneri Arno Pijpersiga kroonis juunikuises sõprusmängus Makedooniaga puhkenud tüli, kui juhendaja ta teise poolaja hakul ootamatult pingile kutsus.
«Olime kokku leppinud, et Vjateslav Zahovaiko võtab enda peale kõik trahvilöögid,» selgitas Kink. «Riiu põhjustanud olukorras saime aga hoopis vabalöögi ning Zahovaiko ütles mulle: see on raske koht, löö hoopis sina. Ta lükkas mulle palli ette ning lõingi. See Pijpersile ei meeldinud pidin karistuseks pingile minema.»
Väljavahetatud Kink siirdus, pea maas, otsejoones garderoobi ega vaadanud Pijpersi poolegi. Nurgalipust möödudes andis ta sellele käega kõva hoobi. «Hiljem kuulsin, et Zahovaikot käisid uudistamas mingi välisklubi agendid ju seetõttu pidigi tema igal võimalusel peale lööma,» rääkis pallur.
Eesti koondise koostamist korduvalt kritiseerinud Tiidus ei suutnud ära imestada, kui nägi hiljutisel Tai-turniiril käinud meeskonna koosseisu. Eesti jalgpallipoliitika on täiesti arusaamatu sellisel tasemel mängija nagu Tarmo on ära unustatud,» pahandas ta.