Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sageli tuleb perearsti vastuvõtule veresuhkrut mõõtma inimesi, kes on hakanud ise kahtlustama, et põevad suhkurtõbe ehk diabeeti.
Et söödud toidust saaks keharakkudele vajalik energia, toimub organismis väga keeruline keemiline ahel, kus võtmeroll on kõhunäärme toodetud insuliinil selle abil viiakse süsivesikute lagunemisel tekkiv glükoos ehk veresuhkur rakkudesse ja nii toodetakse energia.
Suhkruhaiguse põhjuseks on kas insuliini eritumise häire kõhunäärmest (1. tüübi suhkruhaigus) või see, kui insuliini küll toodetakse, kuid selle toime on nõrgenenud ja keharakud ei tunne seda ära (insuliinresistentsus).
Viimane omakorda viib kõhunäärmerakkude väljakurnamiseni, nii et need ei suuda enam insuliini toota (2. tüübi suhkruhaigus). Tekib olukord, kus pärast söömist on veresuhkur veres olemas isegi rohkem kui vaja , kuid organism ei suuda ikkagi energiat toota ja «nälgib».
Haigust mitut tüüpi
Mõlemale diabeeditüübile on iseloomulik veresuhkru taseme tõus. Veresuhkru väärtust saab mõõta laboritestiga. Esmased haigussümptomid on janu, urineerimise sagenemine, kehakaalu langus ja väsimus.
Ka tervel inimesel sageli tekkima hakkavate mädapõletike korral võiks teha veresuhkru analüüsi.
Esimest tüüpi suhkruhaigeid on diabeetikute seas umbes 10%, tavaliselt algab haigus lapse- või noores täiskasvanueas. Ainsaks ravimeetodiks on insuliini süstimine, kuid lähiaastatel oodatakse alternatiivina sissehingatava insuliini tulekut. Ravi kestab elu lõpuni.
Vaja muuta eluviisi
90% suhkruhaigetest kuulub haigusvormi 2. tüübi alla, seda haigust diagnoositakse nii maailmas kui Eestis järjest enam. Haigus annab endast märku tavaliselt pärast 40. eluaastat ja sagedamini naistel, sellega kaasneb sageli kehakaalu tõus.
2. tüübi diabeet kujuneb tavaliselt siis, kui insuliini toime ja tundlikkus insuliinile on nõrgenenud. Selleks, et veresuhkrut pärast sööki langetada, toodab kõhunääre insuliini üha rohkem ja veres on insuliinitase kõrgem. Veresuhkru ja vererõhu alandamiseks on vajalikud piisav liikumine, õige toiduvalik ning kehakaalu normi piires hoidmine.
Sellega on võimalik tagada vähemalt haiguse edasilükkamine või ka üldse mitte haigestumine. Kui inimene põeb veresoonkonna haigust koos diabeediga, saab veresuhkru normis hoidmisega eluiga pikendada ning hoida ära tüsistusi.
Suhkruhaigus
Diabeeti põeb maailmas üle 3% inimestest.
Eestis on diabeedi esinemissagedus 3-4% ehk
seda põeb umbes 22 000 inimest.