:format(webp)/nginx/o/2014/12/11/3600321t1h8753.jpg)
/nginx/o/2013/09/04/2020105t1h2e87.jpg)
Tallinna linnapea Tõnis Paltsi pillatud lause, et tulevikus võiks Tartu Ülikoolist saada hoopis loodava Tallinna Ülikooli üks kolled, põhjustas tartlaste turmtule meeri aadressil, kuid käivitas taas hariduskeskuste debati.
Paltsi sõnad Tartu Ülikooli kohta põhjustasid Tartust turmtule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täiesti reaalne on, et mõne aja pärast ei imesta enam keegi selle üle, kui Tartu Ülikool muutub Tallinna Ülikooli kollediks,» ütles Tõnis Palts kohtumisel Tallinna Tehnikaülikooli rektori Andres Keevallikuga.
See Paltsi lause põhjustas eile terve päev kestnud avalduste saju Tartust.
«Ühe vabariigi pealinna linnapea peaks mõnede avalduste osas oma lapsemeelsust vaos hoidma, nii ei ole soliidne,» ütles Tartu linnapea Laine Jänes. «Aga samas tekitas see avaldus võimsa toetuslaine Tartu Ülikoolile, nii et Paltsi võiks isegi tänada selle tema enda meelest särtsaka mõtte eest.»
Tartu abilinnapea Hannes Astok ütles BNSile, et Palts solvab oma avaldusega kogu Tartu ülikooli akadeemilist peret, kõiki alma materi vilistlasi.
Paltsi sõnadele reageerisid ka tema erakonnakaaslased Tartust, kes teatasid, et taunivad linnapea ütlust. «Usun, et pigem on tegu Tõnis Paltsi saarlasliku naljaga, mis seekord halvasti välja kukkus ja tartlasi ning Eesti akadeemilist peret solvas,» ütles Res Publica Tartu piirkonna esimees Hannes Tamme.
Aaviksoo tagasihoidlik
Teiste reageerijate seas jäi vaiksemaks Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo, kes ütles, et ei soovigi Paltsi avalduse kohta midagi öelda. «See avaldus esindab ennast piisavalt hästi ise,» lausus ta. «Loomulikult käib Paltsi kohustuste hulka linna eest seismine, aga kuidas ta seda teeb, on iseasi.»
Keevallik ütles, et Palts pillas tõepoolest kohtumisel sellise lause. «Ma ei osanud seda sel hetkel ka hinnata, et mida ta silmas pidas,» lausus Keevallik. «See võis ka olla nali, ma ei välista seda.»
Palts ise ütles eile õhtul, et tegu oli kujundliku mõtteavaldusega, mis oli tehtud arvestusega, et tartlased saavad naljast aru. «Küll aga püüdsin sellega väljendada, et meile ei meeldi, kui Tallinna Ülikooli rajamisele tahetakse jalga ette panna,» lausus ta.
Palts lisas, et Eesti on nii väike, et kui mitte hiljem, siis 50 aasta pärast jääb ikkagi Eestisse ainult üks ülikool. «Ja eks siis näeb, kumb on 50 aasta pärast tugevam, kes on liitja ja kes on liidetav,» lausus ta.
Tartlased pingutasid üle
Haridusspetsialist ja Tallinna linnavolikogu liige Peeter Kreitzberg ütles, et tartlased reageerisid üle ning see näitab, et nad kardavad loodavat Tallinna Ülikooli. «Kui Tartu Ülikool oleks ikka peajagu üle, siis keegi ei reageeriks sellisele asjale,» lausus ta. «Loomulikult ei muutu kumbki kummagi kollediks, aga selge on, et kui tuleb Tallinna Ülikool, siis Tartu võimalused tudengeid saada mõnevõrra kahanevad.»
Kreitzbergi sõnul tuleb kõrgharidust vaadata tudengite seisukohast ning tudeng valib tihti kodulähedase kooli, mitte ei otsusta selle järgi, et Tartu Ülikool asutati 1632. aastal.
«Vaadake kasvõi, kui palju on Tartu arstiteaduse õppejõude Tallinnasse tulnud, kas või kuulus südamekirurg Toomas Sulling, ja ma arvan et Pedagoogikaülikooli sotsiaalteaduskond, psühholoogid ei ole kindlasti nõrgemad kui Tartu omad.»
Aaviksoo sõnul on Tallinna Ülikooli temaatika ammu väljunud akadeemilistest piiridest. «Pedagoogikaülikoolil olid oma arengukavad, eraülikoolidel oma probleemid, Tallinna linnal ja seda juhtivatel erakondadel on omad huvid,» rääkis Aaviksoo. «Lisaks veel majanduslik areng, mis on koondanud vahendid pealinna ja kahjuks kallutanud Eesti ühe külje peale. See ongi Tallinna Ülikooli probleemipundar, millest akadeemiline komponent moodustab osa, aga palju suurem on regionaal- ja parteipoliitiline külg.»
Tallinna Ülikool
Tallinna Ülikooli idee sai alguse 1990ndate alguses. Ametlikult kinnitamata legend räägib, et aastal 1990 tuli Tallinna Tehnikaülikooli rektor Olav Aarna välja ideega ühendada kõik Tallinna ülikoolid ühe mütsi alla.
Järgnevatel aastatel esines meedias mitu inimest ja Tallinna Ülikooli teemadel kirjutati mitu artiklit, kuid ühtegi konkreetset sammu ette ei võetud.
Esimene konkreetne tegu Tallinna Ülikooli loomiseks oli 2001. aastal, mil Tallinna Pedagoogikaülikooli, Eesti Humanitaarinstituudi ning Eesti Kunstiülikooli rektorid kirjutasid alla ühisele avaldusele.
15. mail 2002 sõlmiti lepingud, millega otsustati Tallinna Ülikooli asutamine.
Alates 2000. aastast üsna ägedalt Eesti ajakirjanduses käinud debatis olid Tallinna Ülikooli suuremad vastased Tartust, ülikooli rektor Jaak Aaviksoo ning endine rektor Peeter Tulviste.
Kui alguses oli kavas, et ülikool alustab 2003. aasta sügisel, siis üsna pea selgus, et nii vara seda ei jõua.
Järgmiseks tärminiks sai 2004. aasta sügis, kuid tänavu augustis kirjutas pedagoogikaülikooli rektor Mati Heidmets Eesti Päevalehes arvamusartikli, milles süüdistas haridusministeeriumi Tallinna Ülikooli kava sahtlisse peitmises.
Haridusminister Toivo Maimets väitis vastu, et käib analüüs, kuidas liita koolid kõige kasulikumalt, nii et tulemus oleks rahvusvaheliselt tasemel, seal antav haridus kvaliteetne ja täidaks selgelt riigi vajadusi. Maimets tuletas meelde enda antud tähtaega 1. september 2005, mil ülikool peaks alustama.
Tänavu 4. novembril kiitis valitsus heaks ja otsustas esitada Riigikogule ülikooliseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt asendatakse Eesti avalik-õigusliku ülikooli, Tallinna Pedagoogikaülikooli nimetus nimetusega Tallinna Ülikool. (PM)