«Seadustades teistsuguse mudeli saadaks ühiskond kasvavale põlvkonnale segase signaali ühiskonna toimivast mudelist, ning tekitab juba varasest noorusest ähmastunud arusaamise oma tuleviku unistuste elukaaslase valiku ja pereloomise kohta,» rääkis Võsu Postimees.ee’le.
«Abielu ei ole ainult kooselu seksuaalsuhte jaoks. Abielu ja perekond on institutsiooniks, kus kujunevad tulevased isiksused. See loob turvalise keskkonna tulevastele põlvkondadele ning pakub neile mudeli, mille järgi oma elusid edasi kujundada. Kui me täna seadustame teistsuguse mudeli, mis on läbi eelmiste sajandite olnud taunitav, teeme me eksperimendi, mille tulemus on etteaimamatu,» hoiatas ta.
Kui kaks (või rohkem) inimest tahavad omal kombel seksida, ei saa riik Võsu sõnul selles seisukohta võtta ega sekkuda, sest tegemist on privaatsfääri küsimusega. Kui nad tahavad oma omandit jagada, on selleks tema hinnangul seadused olemas.
«Usun, et lihtsast käigust notarisse piisaks, et allkirjastada mõlema poole soov oma omandite tunnistamiseks ühisomandiks. Kui seda peetakse liiga keeruliseks, siis abiellumisel ei ole ju omandiküsimused lihtsamad. Samuti tuleb kokku leppida, kas anda oma varandus ühisomandisse või säilitada omandite lahusus,» leidis ta.
Andes homosuhetele seadusliku aluse, ei näita riik Võsu meelest ainult tolerantsust, vaid ka aksepteerimist ja toetust, mis omakorda mõjutavad suhtumisi. Seadused ei ole tema hinnangul ainult tehnilisteks vahenditeks, mis reguleerivad lubatud ja keelatud tegevusi, seadused väljendavad ka riigi suhtumist.