/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2009/02/16/133944t1h82d1.jpg)
Roheliste erakonna esimene eestkõneleja Marek Strandberg avaldas arvamust, et tsiviilpartnerluseks peab koos elavatel inimestel soost olenemata õigus olema, kuid seda tuleb vaadata lahus lapsendamisest.
Strandberg: lapsendamist ja tsiviilpartnerlust tuleb vaadata eraldi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lahutame selles osas selgelt perekonna ja abielus moodustunud perekonna. Perekond ei pruugi ju moodustuda vaid samasooliste seksuaalse läbikäimise kontekstis. Nii on võimalik, et kokku jäävad elama vennad-õed, isad-pojad, emad-tütred nagu samasuguseid erinevast soost juba suguluses olevate isikutegi perekonnad on ju täna reaalselt juba olemas,» rääkis Strandberg Postimees.ee’le.
«Kuivõrd sellist kooselu abieluks nimetada on üsna raske, siis oleme seda meelt, et isikutel peaks olema õigus sõlmida tsiviilpartnerlust sõltumata selle alusest,» selgitas Strandberg.
«Kooselu ühine majandamine (tsiviiltoimingud) tuleb seadustada. Kooselu on lihtsalt üks ühistegevuse vorme ning selle toetamine on arukas oluliselt laiemalt kui erisooliste abielukorraldus seda võimaldab. Ja seda siis mitte ainult homoseksuaalse, vaid ka muu peresuhte puhul,» rõhutas Strandberg.
«Tsiviilpartnerlusest eraldi tuleks käsitleda lapsendamist ning lapsendamise puhul on vaja ennekõike lähtuda lapse õigustest ja nende kaitstusest. Kasvõi selleski aspektis, et tsiviilpartnerluse kasv, mis viib adopteerimiste hulga kasvuni peab tagama lastele teadmise nende bioloogilise päritolu kohta (loomulikult juhtudel kui see on teada),» sõnas ta.
Kuid erakond pole selles küsimuses ühtset arusaama kujundanud, rõhutas Strandberg.
Justiitsminister Rein Lang kohtus esmaspäeval geiühenduste esindajatega, kellele tutvustati valminud analüüsi mitteabielulise kooselu õigusliku reguleerimise kohta ning tehti ettepanek esitada ideed võimalike järgmiste sammude kohta hiljemalt 1. detsembriks. Samuti saadetakse analüüs tutvumiseks kõigile parlamendierakondadele, kellel palutakse samuti esitada omapoolne nägemus edasisest tegevusest 1. detsembriks.