Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/09/04/2018827t1hbc72.jpg)
Eesti korvpallile kamaluga kuulsust toonud juhtmängijad tunnevad vastutust asuda ala madalseisust päästmiseks treeneriametisse.
Eesti koondise peatreeneriks kutsutud olümpiavõitja Tiit Soku ja neli aastat rahvusmeeskonda vedanud eksmaailmameister Heino Endeni eeskuju järgivad karjääri lõpusirgele jõudnud korvpallurid. Aivar Kuusmaa on Tallinna Kalevi peatreeneri Andres Sõbra parem käsi. Gert Kullamäe huvitus Ehitustööriista mängiva treeneri kohast.
Margus Metstaki energiat vajab Pirita BM esialgu rohkem mängijana, aga ka 43-aastane veteran tunneb kohustust ja sisemist vajadust hakata juhendajana korvpalli madalseisust välja aitama.
«Enamik Leedu kuulsaid korvpallureid on jäänud oma alaga seotuks. Kui mitte otseselt treenerina, siis mingis muus rollis. Välisliigades leiba teeninud mehed on suur väärtus, mida tuleks ka vilkamalt kasutada,» lausus Metstak.
35 juhendaja käe all treeninud Metstaki sõnul töötab Eestis palju heade oskuste ja teadmistega treenereid, kes teevad poistele põhitõed selgeks.
«Aga meie treenerid tegutsevad tagasihoidlikult, ei söanda suuri eesmärke seada. Vaja oleks rohkem ambitsioonikust, noorukite piitsutamist,» lausus kuus hooaega võõrsil mänginud keskmängija.
Metstaki sõnul suudavad vaid üksikud andekad noorukid omapäi visalt tööd rabada, enamik ootab juhendaja ülinõudlikku ja hoolitsevat kätt.
Umbrohi kasvab ise
«Öeldakse noor mees peab endale selgeks tegema, mida ta tahab spordis saavutada. Oletame, et ta põlebki tahtmisest saada tippkorvpalluriks, aga millest alustada, seda ta ei tea. Umbrohi kasvab ise. Kui tahame, et taim vilja kannaks, peame seda väetama. Noorukeid tuleb pidevalt toetada ja suunata,» tõdes Metstak.
Kui Jaak Salumets ligi 20 aastat tagasi Eesti korvpalli kõige sügavamas kriisis hoolealuseid metsajooksule kupatas, ei julgenud Metstak tapvate treeningukoormuste peale iitsatadagi, ammugi küsida, miks just nii tuleb harjutada. «Aastaid hiljem mõistsin, miks mingeid harjutusi tegin,» ütles ta.
Veidi varem nägi Metstak August Soku õpilasena lähedalt, kuidas too oma poega õpetas ja tagant piitsutas. «See oli kohutav!» hüüatas Metstak ja kattis näo oma suurte kämmaldega. «Tiit polnud imelaps, vaid tavaline poiss. Kui August Sokk poleks järelejätmatult nõudnud, jäänuks Tiidul ilmselt olümpiakuld võitmata,» lausus ta.
Treeneritelt ja mänguplatsilt talletatud tarkusega koolitab Tiit Sokk nüüd oma kaht poega, rääkis Metstak. «Vaadake Tanelit tema silmad säravad mängutuhinas! Ei virise, ei vaidle kohtunikega. Hea õpetus ja kasvatus. Sama on näha ka õdede migunide, Aleksander Tammerti ja Jaan Kirsipuu kujunemises. Perekonna ühistel püüdlustel on äraarvamatult suur mõju,» lausus ta.
Palgata ka abitreener
Eesti meeskondades seaks Metstak esimesel võimalusel sisse abitreeneri koha enamikus klubides on palgal üks juhendaja.
«Ma ei nõustu arvamusega, et abitreenerist loobumine tähendab kokkuhoidu. Vastupidi see on raiskamine. Sest kui treener peab juhendama 12 meest, ei saa tema tegevus olla eriti kasulik. Ta vajab dialoogi abilisega,» arutles ta.
Metstak lisas, et välisklubides ei lasta vastutusrikast treeneritööd teha ühel mehel. «Klubi juht ei riski millegagi, kui palkab karjääri lõpetava mängija treeneriks. Nurjumise anss on väike,» lausus ta.
Kuus hooaega võõrsil mängides sai Metstak ruttu selgeks, et ülesandeid tuleb vastuvaidlemata täita. Sama soovitab ta kümmekonnale Eesti korvpallurile, kes siirdusid Saksamaale, Hollandisse ja Soome.
«Mitte ainult võõrmängijatelt, vaid kõigilt kooritakse seitse nahka,» ütles Metstak. «Esimesel paaril kuul tuleb puhata igal võimalusel, muidu ei pea nad mahvile vastu. Kes kohaneb, õpib uute reeglite järgi elama ja suudab end kehtestada, võib seada eesmärgi tugevamasse klubisse pürgida.»