Postimehe küsitletud palgaasjatundjad kahtlevad ametnike tulemustasude tõhususes

Christoph Demmke , Euroopa Avaliku Halduse Instituudi dotsent:

Enamikus Euroopa riikides makstakse avalikus sektoris tulemustasusid maksimaalselt 10–15 protsenti palgast. Isiklikult olen tulemustasude maksmise osas skeptiline.

Tulemustasu osa määramine sõltub eelkõige sellest, kui hästi toimib tulemusjuhtimise süsteem. Kahjuks näitab kogemus, et tulemuslikkuse mõõtmine on väga keeruline ja paratamatult subjektiivne. Just seepärast riskib ka Eesti ülisuurte tulemustasude maksmisel töötajate võimaliku protestiga tulemustasustamise süsteemi vastu, sest viimane eeldab varem kokkulepitud eesmärke ja standardeid.

Taani rahandusministeerium viis läbi uuringu, mis selgitas tulemustasudega seotud paradoksid: vaatamata sellele et inimesed soovivad väga saada oma tulemustest sõltuvat palka, ei ole nad tulemuspalgasüsteemi rakendudes selle süsteemiga ega makstavate summadega üldse rahul, sest nad tunnevad, et neid koheldakse teistega võrreldes ebaõiglaselt.

Hans Peter Larsen , Taani firma Pondus finantsjuht:

Tulemustasu maksmine sõltub sellest, mis tööd tehakse. Mõne töö iseloom on selline, kus on tulemustasu maksmine põhjendatud. Oma kogemustest võin öelda, et Ida-Euroopas makstakse suuremaid boonuseid, mis Lääne-Euroopas oleksid kuuldamatud.

Kui aga avalikus sektoris on suured boonused, on see minu arvates kahtlane. Tekib küsimus, kes hindab ja mille alusel.

Taanis saab peaminister 25 protsenti kõrgemat palka kui teised ministrid ja see on ka maksimaalne summa, mida taanlased palgavahena aktsepteerivad.

Mõistlikuks pean tulemustasu, mis moodustab 20 protsenti palgast.

Tiit Randla , Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud:

Põhipalgad peaksid olema kujundatud vastavalt sellele, milline on töökohtade väärtus. Ehkki ametinimetus võib sama olla, ei saa siiski omavahel võrrelda näiteks General Motorsi ja mõne kahemehefirma juhi ametikoha palkasid.

Avaliku sektori asutustes ei tohiks aga võrreldavate ametikohtade puhul olla vastutus ja ülesannete erinevus nii suur, et põhipalgavahe erineks mitu korda. Kui suur võiks aga olla maksu- ja tolliameti ning mõne teise riigiasutuse juhi palga suhteline erinevus, selleks tuleks läbi viia ametikohtade hindamine. Seda võib teha näiteks tuntud ja palju kasutatud HAY-hindamissüsteemi abil.

Usun, et kaheksa- või kümnekordne see vahe ei tule. Sellisel juhul peab ühe ametikoha töö teisest väga oluliselt erinema, mida sama tasandi tööde puhul ette ei tule. Tulemustasu 80-protsendilist osa riigiametniku palga puhul ei saa pidada otstarbekaks.