Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ahju asemel sobib kodu soojendama kamin, mille kütmiseks ei kulu sugugi rohkem puid. Lisaks on elava tulega kaminat kaunis vaadata.
«Kamina ehitamise eel tuleks endale selgeks teha, millist kaminat tahetakse. Selle järgi pannakse paika korsten ja ehitatakse kõiksugu muud süsteemid,» ütles Kaminameistri-nimelist kaminasalongi pidava AS Marklingi juhatuse liige Allan Selin.
Ahju ja kamina vahe seisneb selles, et esimene salvestab soojust ja kiirgab seda pärast kütmist pikema aja vältel, teine aga annab sooja niikaua, kuni tuli põleb.
Kütmiseks kinnine kamin
Kaupluse Jotul juhataja, soojusenergeetik Eduard Tümanoki väitel pole aga kamina kütmine ahju kütmisest sugugi kallim. «Ahju ja kaminasüdamiku kütmiseks kulub ühepalju palju puitu,» kinnitas ta. Jotulis müüdavatele Norra kaminatele tuleb Tümanoki sõnul tuld alla panna vaid kaks korda ööpäevas.
Kaminasalongi 12 kaminat juhataja Priit Hansoni andmetel on puidu kütteenergiast saadav kasutegur kvaliteetsetel kaminasüdamikel sama mis ahjul 7083%. «Küttekaminas põleb üks koldetäis kuni kaheksa tundi, ahjus umbes 30 minutit.
Seega on visuaalne nauding ahju puhul lühem, kuid pärast ahju kütmist kiirgab see soojust umbes 24 tundi,» rääkis Hanson. Ahju põhilisteks miinusteks on tema jutu järgi piiratud disainilahendused, suhteliselt väike klaasipind ja see, et ahi kütab vaid seda ruumi, kus see paikneb.
«Ka kaminatootjate hulgas on omad Mercedesed, Peugeot'id ja Fiatid,» lausus Hanson.
«Kahjuks pole inimesed kaminat ostes nii trenditeadlikud ning saavad seetõttu alles hiljem teda, millise margi nad on soetanud. Lühidalt võib öelda, et tubli pereauto leiab Prantsuse kaminate seast; inimene, kes hindab eelkõige kvaliteeti ja eripära, võiks valida Saksa kamina, ja inimene, kellele on hind kõige tähtsam, leiab kodu soojendaja mõneks ajaks marketist, kus müüakse kõige odavamaid kaminasüdamikke.»
Kütmiseks ei sobi lahtised kaminad. Selini sõnul kipuvad need kütmise alguses ja enne kütmise lõppemist hoopis tuba jahutama, sest kaminal on suur ava ja sellest läheb õhk korstna kaudu õue. «Avatud kaminat võib võrrelda lahtise aknaga,» lausus Selin. «Kaminasüdamik, millel on uks ees, takistab aga sooja õhu toast väljumist ja kiirgab soojust ka läbi korpuse seinte.»
Ainult kaminaga elamist soojaks siiski ei saa, Selini sõnul peab seda toetama mingi muu küte.
Korsten olgu korralik
«Kui jaanuaris minnakse näiteks kaheks nädalaks Kanaaridele puhkama ja majas pole peale kamina muud kütet, võivad näiteks veetorud ära külmuda. Aga elamusse saab panna ka kaminaküttel keskkütte. Sel juhul pole katel keldris, vaid kaminale on ühendatud radikad taha nagu puuküttekatlale.»
Kui maja on valmis ja siis tuleb tahtmine kaminat saada, tähendab see Selini sõnul üsna suuri lisakulutusi. «Juhul kui maja ehitades ei jätku kamina jaoks raha, võiks vähemalt korstna valmis ehitada,» soovitas ta.
Hansoni sõnul on aga tänu moodulkorstnale võimalik kaminat paigaldada igas ehituse etapis see ei nõua vundamenti, ka saab korstna õue viia otse läbi välisseina ja siis mööda seina üles.
Korteritesse saab panna gaasikamina, mille korstnaks on läbi maja seina väljaviidud toru. Kamin kasutab põlemiseks õueõhku. Kui kütta gaasikaminat ööpäev läbi, peab gaasiballoon vastu nädala. Gaasikamin reguleerib temperatuuri ise.
Ehituseks taotle luba
Selini sõnul alustatakse kamina ehitust korstnast, mistõttu selle valik on väga oluline. «Vahel mõeldakse, et ega keegi ju ei näe, mis mul seina sees on, ja valitakse odavaim variant või ehitatakse asi ise kokku, kuid toas olevast lahtisest tulekoldest ohtlikumat asja vist pole,» lisab ta.
Korstnaid on kolme liiki telliskivikorsten, metallkorsten ja Fibo korsten. Viimase suitsulõõr on happekindlast keraamikast, sees anorgaanilise sideainega kivivill ja välismantel tehtud Fibo kergplokist.
Metallkorsten on küll kerge ja võtab vähe ruumi, kuid Tümanoki sõnul kipub see soojenedes paisuma. «Raske on teha nii, et metallkorstnast ei tilguks vett sisse,» mainis ta.
Metallkorstna valmistamisel mähitakse metalltoru ümber kivivill, see omakorda peidetakse plekk-kesta.
«Kui temperatuur korstna sisepinnal tõuseb, hakkab umbes 250 kraadi juures kivivillast eralduma liimaine,» rääkis Selin. «See aurustub, vill pudeneb põhja ja tekib villavaba tsoon, kust temperatuur võib väga kergesti välispinnale jõuda ja kuumutada kõrgemalt nii, et maja puitkonstruktsiooni ähvardab süttimine. Seetõttu on soovitatav kasutada korstnaid, kus vill on surve all ja liimaineta.»
«Kvaliteetne korsen on roostevaba sise- ja väliskestaga, mis on kokku keevitatud laserkeevisega. Needitud või valtsitud korstnad ei pea kaua vastu,» lisas Hanson.
Kamina paigaldamiseks tuleb võtta linna planeerimisametist luba, kuid tegelikult ei peeta sellest nõudest kinni, nentis Selin. Selle tagajärjel võib aga tekkida probleeme päästeametiga ja maja kindlustamisel või hüvitise väljamaksmisel.
Kaminate hinnad
Väike metallkamin maksab 40005000 krooni, korsten 20 00030 000 krooni.
Suurem kaminasüdamikuga kamin, millel on kivi ümber, maksab 20 000 krooni ringis, sellele lisandub korstna maksumus.
Tavaline gaasikamin maksab 20 00040 000 krooni.