Kui Tallinna Laste Turvakeskus on hädas seadustega, mis ei luba neil sõltlastest lapsi raviperioodi ajal ruumides luku taga hoida, siis sama põhimõtet kasutaval Tallinna Lastehaiglal selleks takistusi pole.
Haiglas lubavad seadused sõltlastest lapsi kinni hoida
Turvakeskuses tehtud kontrollkäigu järel leidis õiguskantsler, et seadused ei luba hoida keskuses võõrutusravil olevaid lapsi luku taga, hoolimata sellest, et nii laps kui tema vanemad annavad sellega nõusolekuks allkirja.
Ka Tallinna Lastehaigla psühhiaatriaosakond on kinnine - ravil viibimise ajal ei lubata patsiendil ilma järelvalveta väljapool osakonda viibida, külastavad vői suheldakse ainult pereliikmetega. Kuid kuna haigla osutab tervishoiuteenust vastavalt psühhiaatrilise abi seadusele, Tallinna Laste Turvakeskus aga tegutseb vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele, on neile lubatud erinevad asjad.
Lastehaigla psühhiaatriateenistuse juhataja Anne Kleinberg kinnitas, et osakonna ravitingimustest teavitatakse nii patsienti kui tema vanemat või hooldajat enne ravile tulekut. «Statsionaarse psühhiaatrilise ravi raames võib ette tulla ka tahtest olenematu ravi rakendamist vastavalt psühhiaatrilse abi seadusele,» lisas ta.
Õiguskantsler soovitas lastehaigla osakonnas tänavu kevadel tehtud kontrollkäigu järel mõnevõrra enam täpsustada käitumist korrarikkumiste - näiteks ropendamise või kaklemise puhul. Samuti soovitas ta leida võimalusi ravil olevate laste jaoks piiratud jalutusala ehitamiseks. Mingeid ettekirjutusi ega seaduserikkumisi õiguskantsler ei tuvastanud.
Turvakeskuse ravi seadustamata
Õiguskantsleri nõunik Nele-Marit Oras osutas, et Tallinna Laste Turvakeskusel puudub rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks üldse seaduslik regulatsioon.
«Sotsiaalhoolekande seaduses on kehtestatud küll täpsed regulatsioonid erihoolekandeteenustele (sealhulgas liikumispiirangute kehtestamisele), kuid ka need pole kohaldatavad Tallinna Laste Turvakeskusele, kes ei osuta erihoolekandeteenust sotsiaalhoolekande seaduse mõttes,» lausus Oras.
Ta selgitas, et erihoolekanne tähendab pikaajalist hooldust psüühikahäiretega isikutele spetsiaalses hoolekandeasutuses, mis on ainus koht, kus sotsiaalhoolekande seadus lubab kehtestada piiranguid.
«Sõltuvushäiretega lastele on aga vaja spetsiaalset rehabilitatsiooniteenust - mitte erihoolekandeteenust - ja see on seaduses puudu. Seega ongi vajalik töötada välja spetsiaalselt sõltuvushäiretega noortele mõeldud asutuse kontseptsioon ning asjakohane regulatsioon,» lisas õiguskantsleri nõunik.