Ministeerium vaeb geiabielude seadustamist

Seksuaalvähemuste paraad. Foto: Peeter Langovits

Justiitsminister Rein Lang kohtus täna geiühenduste esindajatega ning tutvustas neile ministeeriumis valminud analüüsi mitteabielulise kooselu õigusliku reguleerimise kohta ning ootab ühendustelt omapoolseid ettepanekuid.

Analüüsi peamiseks eesmärgiks oli fikseerida tänane õiguslik ja sotsiaalne olukord mitteabielulist kooselu, sealhulgas nii eri- kui samasooliste isikute kooselu puudutava regulatsiooni osas, vahendas ministeeriumi pressiesindaja.

Analüüsi raames käsitletakse mitteabielulise kooselu mõistet ja olemust, sellise kooselu seost põhiõigustega, antakse ülevaade mitteabielulise kooselu eri regulatsioonivormidest ning kaardistatakse mitteabielulise kooselu erinevad õiguslikud aspektid tänases Eestis (sh. näiteks pärimisõiguses, maksuõiguses ja üürisuhetes).

Täna kohtus justiitsminister geiühenduste esindajaga, kellele tutvustati valminud analüüsi ning tehti ettepanek esitada ideed võimalike järgmiste sammude kohta hiljemalt 1. detsembriks. Samuti saadetakse analüüs tutvumiseks kõigile parlamendierakondadele, kellel palutakse samuti esitada omapoolne nägemus edasisest tegevusest 1. detsembriks.

Lisaks ootab justiitsministeerium analüüsis toodud võimalike tegevussuundade ning teema edasise käsitlemise osas konstruktiivseid ettepanekuid kõigilt asjast huvitatud isikutelt ja organisatsioonidelt

Analüüsi kirjutanud Andra Olm sedastab, et nii Eesti põhiseaduses, rahvusvahelises õiguses kui ka ELi õiguses käsitletakse perekonna ja abielu mõistet pigem kitsendavalt ja traditsiooniliselt.

«Eri tasandi kohtute tõlgenduses kuuluvad abielu ja perekonna mõiste alla vaid heteroseksuaalsed kooslused – see tähendab, et samasoolistele paaridele ei laiene perekonna kaitse ja õigus abielu sõlmida. Kohtud on leidnud, et seejuures on hetero- ja homoseksuaalsete paaride ebavõrdne kohtlemine põhjendatud: traditsiooniline abielu tähendab kooslust, millest saab sündida järglasi ning abielu ja perekonna kaitse on loodud eeskätt just sellise erilise ühiskonna raku kaitseks, mis tagab rahva püsimise,» nendib analüüs.

«Niisiis võib analüüsi põhjal kindlalt väita, et Eesti ei ole kohustatud mitteabielulist – sh homoseksuaalsete paaride – kooselu eraldi reguleerima. Siiski ei maksa lähtuda üksnes otsesest kohustusest, vaid tasub silmas pidada ka ühiskonna suurenevat leebivust ebatraditsiooniliste perekonnavormide suhtes ja teiste riikide suundumusi – samasooliste paaride kooselu üha laienevat õiguslikku korraldust. Rida õigusteoreetikuid on leidnud, et traditsioonilise abielu kaitse ning võime saada järglasi – mis on seni soolise sättumuse alusel eristamist õigustanud – kaotavad argumentidena aina enam mõju ning kohtud ei saa neile pikalt tugineda. Praegu on juba 16 riiki seadustanud samasooliste inimeste partnerluse ning 7 riiki läinud veelgi kaugemale: laiendanud samasoolistele paaridele ka abielu institutsiooni,» öeldakse analüüsis.

Eestil on analüüsi autori hinnangul valida kolme variandi vahel:

1) jätta õigus suuresti muutmata, eemaldades vaid üksikutes seadustes mõningad asjaolud, mis asetavad mitteabielulise kooselu partnerid abikaasadega võrreldes ebavõrdsesse olukorda (nt üürisuhetega seonduv);

2) luua eraldi lepinguliik mitteabielulise kooselu paaridele. Partnerlusleping paneks paika n-ö. standardpaketi õigusküsimustest, mis mitteabielulises kooselus probleeme tekitavad;

3) avada abielu institutsioon ka samasoolistele paaridele.