Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Loomaaia paksunahaliste majja luuakse elevantidele kodune olustik

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merike Tamm
Copy
Paksunahaliste maja ette tuleb jõehobude jõgi
Paksunahaliste maja ette tuleb jõehobude jõgi Foto: Sweco Projekt

Tallinna loomaaia afrikaaniumi paksunahaliste maja ninasarvikute ja jõehobude poole rekonstrueerimise projekt sai valmis.

Projekteerija Sweco Projekti kinnitusel saavad paksunahalised tulevikus viibida ruumides pinnaga üle 1200 ruutmeetri ja välisaedikutes pinnaga 2500 ruutmeetrit.

Projekteerimisel püüti pakkuda loomaaia paksunahalistele looduslikele elutingimustele võimalikult lähedasi tingimusi, luues aedikutes reljeefse maastiku vaheldusrikka haljastuse ja veekoguga.

Välisekspositsiooni veekogu on kujundatud jõena. Kääbusjõehobude siseekspositsioonis saavad külastajad vaadelda loomi ka vee alt.

Sisebasseini vesi ringleb ja toimub selle pidev puhastamine. Enamik ekspositsioone on külastajate ruumist eraldatud tugeva mitmekihilise klaaspinnaga, et suurendada vahetut ja ohutut kontakti loomadega.

Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal ütles, et olemasolev paksunahaliste maja on ehitatud 20 aastat tagasi ja elevantide, ninasarvikute ja jõehobude pidamise loomaaianduslikud tehnoloogiad tänaseks märgatavalt muutunud.

«Hoone saab paremini sooja ja niiskust pidavaks, samuti leevendub loomaaialoomade põhiprobleem - nad saavad rohkem aega viita. Nüüd saame hakata ehituseks raha taotlema,» sõnas Kaal.

Tulevikus kavandatakse paksunahaliste majaga algavasse loomaaia kagunurka rajada ka afrikaaniumi ülejäänud osa - savann kaelkirjakutele, antiloopidele, sebradele ja jaanalindudele.

Tagasi üles