Teistest hooliv töötaja ei jää kolleegidele kõrva lärmakate telefonikõnede või vestlustega müratekitaja peab mõnel juhul töökaaslastele koguni trahvi maksma.
Lärmakas töötaja maksab kolleegide segamise eest trahvi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
K-Rautakesko arveoperaator-müügisekretäri Viive Konradi ja finantsjuhi ühist kabinetti eraldab ehitustarvete poest vaheuks, mis sageli seisab lahti. Ometi ei tekita poest kostuv Konradile probleemi, sest müügisekretäri töös on klientidega suhtlemine igapäevatöö osa.
«Kui on vaja vaiksemat keskkonda, saan ukse kinni panna. Samas olen selle tööga nii harjunud, et sageli kujuneb hoopis vaikus häirivaks.»
Üksi kontoris olles lülitab müügisekretär vahel vaikust tõrjudes raadio mängima. «On igaühe individuaalne küsimus, kuidas ja millises keskkonnas ta ennast tööl hästi tunneb ning mis häirib ja mürana tundub,» leiab Konrad.
Tallinna Tehnikaülikooli humanitaar- ja sotsiaalteaduste instituudi halduskorralduse projektijuht Sirje Orvet töötas kunagi avatud kontoris seal viidi sisse süsteem, et kui keegi häiris teiste tööd, tuli tal panna «karistusraha» selleotstarbelisse purki. «Oli ka kelme, kes panid raha purki ära ja alles siis tegid mõne vembu,» muigab Orvet.
Tema kontoris näitab tihtipeale televiisor päevauudiseid ja muusikavideoid ning projektijuhil on tööl kaasas ka oma koerake, kontori-Kusti. Kusti lärmi ei löö, kuna on kontoritööga juba harjunud, loomake toob töömeeleollu pigem impulsiivset vaheldust. «Kiretu vaikus töökeskkonnas on sageli segav, ent selge see, et kontoritöö juures on väga oluline kaaslastega arvestamine. Kui soovin panna taustaks mängima minule meelepärast muusikat, pean arvestama ka oma sekretäri muusikamaitsega,» leiab lisaks projektijuhi ametile Eesti Juhi Abi Ühingu asepresidendi toolile valitud Orvet.
Ministeeriumis rahulik
Haridusministeeriumi teabekorralduse osakonna ekspert Age Rosenberg tõdeb, et ministeeriumi ruumides saab keskenduda. «Minu tööruumis sees on rahulik, kuigi just panin tähele, et tänaval sõidavad autod kuidagi lärmakalt,» muigab Rosenberg, kes töötab boksidega eraldatud tööruumis koos kahe teise töötajaga.
Ta usub, et kontoritöö puhul on iseenesest loomulik, et ühes ruumis töötavate inimestega lihtsalt arvestatakse. «Kui panen näiteks raadio kõlaritega mängima, küll väga vaikselt, et teisi ei segaks, vaatan ikka igaks juhuks ringi, kas see teistele ka sobib.»
Varem on Rosenberg töötanud koolis infonõunikuna ning ministeeriumi ja kooli müralävi on tema sõnul täiesti erinev. «Koolis oli iga 45 minuti tagant, kui algas vahetund, ukse taga paras lärm. Eriti põhjustasid müra teismelised noormehed.» Ministeeriumi keskkonna rahulikkus sobib aga Age Rosenbergile rohkem.
Estonian Airi juhi abi Marve Lilleleht leiab, et inimeste vajadused töökeskkonna suhtes erinevad. Ehkki Estonian Air on lennufirma, mille peakontor asub keset lennujaama, on tänapäevaselt ehitatud kontorihoone piisavalt mürakindel ja moodsate lennukite liiklus nii vaikne, et lennufirma presidendi abi see ei häiri. «Vahel, kui väljas testitakse mõnda lennukimootorit, tekib mõneks ajaks sama tugev müra nagu kesklinnas tänavate remondil, kuigi väga harva.»
Õpi keskenduma
Üldiselt ei sega Estonian Airi juhi abi tööle keskendumist ka lahtisest kontoritüübist tulenev tõsiasi, et kaastöötajate vestlusest võib osa saada. «On olnud juhuseid, et samal ajal kui mina tahaksin rahus ja vaikuses töösse süveneda, algab toas millegi üle elav arutelu,» tõdeb Lilleleht, kes on olukorra lahendanud alati paindlikult. «Saan ju sel ajal teha midagi muud, mis ei nõua nii suurt keskendumist.»
Sirje Orveti kinnitusel on avatud kontoris väga oluline meeskonna omavaheline kokkulepe ja probleemidele ühise lahenduse leidmine. «Juhul kui keegi segab tööd, võib teda altruistlikult kannatada, aga soovitaks ikka selliste inimestega vestelda või minna lahenduse leidmiseks juba ülemuste jutule,» leiab Orvet.
Kuidas müra hinnata?
Kahe inimese vestluses, kui nende vahemaa on meeter, peab olema kuulda häält tõstmata tavalist kõnet. Kui kõnet kuuleb, on müratase 85 dB piires. See on müra piirnorm ja ei tekita mürakahjustust ka ilma kuulmiskaitsevahenditeta.
Allikas: raamat «Töötervishoid ettevõttes», autorid Argo Soon, Silja Soon