Tehnoloogia ja inimhingede insenerid

Selleks, et teadusavastusest saaks leiutis, on vaja teha arendustööd ja tõestada, et seda saab kasutada mingi toote tootmiseks.

Teadmistepõhise Eesti ülesehitamiseks ja uut tüüpi majanduse tekkeks on vaja ettevõtlusesse, tööstusesse, poliitikasse, meditsiini, haridusse ja teadusesse inimesi, kes teavad ja oskavad! Kindlasti ei leia neid kuigi palju Eesti Teaduste Akadeemiast, sest selle organisatsiooni liikmete keskmine vanus on 70 aastat.

Vanuseprobleem on vaevanud ka Tallinna Tehnikaülikooli, mis on viinud neidki valusate sammude astumiseni selle lahendamiseks.

Tartu Ülikoolis kehtestati vanusetsensus eelmisel sajandil. Selle rakendamisega kaasnes palju isiklikku traagikat ja majanduslikke probleeme, sest emeriitprofessori staatus tõi kergendust vähestele. Samas on selge, et kolme- või viiekümnene inimene jõuab rohkem kui seitsmekümnene.

Inimesed ja asutus

Noored inimesed on suutelised tooma ülikooli rohkem grante, rohkem raha ja tegema intensiivsemat teadustööd. Ülikooli tegevuse tulemuslikkuse mõõdikuks ongi suuresti kaitstud doktoritööd. See kätkeb eneses kõike põhilist, milleks ülikool eksisteerib – anda Eestile teadjaid ja oskajaid inimesi.

Teadmistepõhise Eesti prioriteetsete suundade tarvis on tähtsad keemia, füüsika, bioloogia, geenitehnoloogia, matemaatika, informaatika, arstiteadused, sest nende erialade abil toimub uute tehnoloogiate väljatöötamine. Sealjuures ei pea doktorikraadiga inimesed töötama ainult teadusasutuses, nagu arvas peaminister Juhan Parts Tartu Ülikooli arengukonverentsil, vaid nad on eluliselt vajalikud just nüüdisaegsele tööstusele.

Kogu maailma praktika on näidanud, et efektiivselt toimiv innovatsioon majanduses korreleerub doktorikraadiga töötajate arvuga tööstuses.

Tartu Ülikoolis on prioriteetsetel erialadel vahemikus jaanuar 2000 kuni september 2004 kaitsnud oma doktoritöö 147 inimest – oluliselt rohkem kui kogu ülejäänud ülikoolides kokku!

See objektiivne asjaolu on tekitanud tehnikaülikooli professorites allaandmismeeleolud ja üleskutsed «koolitada Eestis vaid insenere», «sõita progressi rongis jänest» ja «Eesti ei kuulu objektiivsetel põhjustel tehnoloogiaid väljatöötavate riikide hulka». Doktorikraadiga inimeste puudumine on objektiivne puudus, mis on tingitud subjektiivsetest vajakajäämistest teadustöö korraldamisel!

Ma väidan, et 21. sajandil prioriteetsetel erialadel rahvusülikoolis doktorikraadi saanud 147 noort inimest (ja neid tuleb üha juurde) on suutelised teoks tegema teadmistepõhise Eesti idee. Võimu juures olevatel ja võimu teostavatel paremerakondadel oleks ammu juba aeg jutustamiselt tegudele üle minna ja oma jutte «kalamehele püügivahendite andmisest» teoks tegema hakata.

TÜ tehnoloogiainstituudi arengusuunad, tegutsemise strateegia ja äriplaan on kõik üles riputatud meie koduleheküljele (www.tuit.ut.ee). Tallinna linnavolikogu esinaine pole sellega ilmselt tutvunud, sest teisiti ei saa seletada tema segast juttu sellest, kuidas tehnoloogiainstituut pidavat TTÜga konkureerima tehnikaalase hariduse andmisel.

Kinnitan veel kord proua Maripuule ja tema taga seisvatele Tallinna Ülikooli asutajatele, et Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi tegevuse eesmärk ei ole ärastada Tallinna Tehnikaülikoolilt inseneride koolitustellimuse raha tehnikaalase hariduse laiendamise ettekäändel, et hakata koos usuteaduskonnaga koolitama Tartu Ülikoolis inimhingede insenere!

Töövahendid

Tehnoloogiainstituut peab looma ülikoolis uue keskkonna, nii füüsilise kui ka intellektuaalse, kus oleks võimalik ülikoolis loodava intellektuaalomandi määratlemine, kaitsmine ja kommertsialiseerimine.

Selleks, et teadusavastusest saaks leiutis, on vaja teha arendustööd ja tõestada kontseptsiooni tasemel, et seda saab kasutada mingi toote tootmiseks.

Loomulikult on selleks vaja oskajaid ja teadjaid, aga neil peavad olema ka töötingimused ja töövahendid. Tartu Ülikooli nõukogu otsustas, et sellised töötingimused on vaja luua ning 2005. aasta märtsiks on tehnoloogiainstituudi maja renoveeritud.

Majandusministeerium ja EAS võiksid ükski kord aktsepteerida, et Tartu Ülikoolis on olemas see kompetents doktorikraadiga inimeste näol, kes on suutelised mitte ainult rääkima teadmistepõhisest Eestist, vaid ka oluliselt panustama selle teostumisse.