Teadlased ennustavad Eestis majanduskriisi

Eesti võib teadlaste arvates seista lähiaastatel silmitsi majanduskriisiga, sest madalatehnoloogilised investeeringud süvendavad vaesust ning vähendavad Eesti toodete ja töötajate konkurentsivõimet.

«Olukord majanduses on üheaegselt hea ja halb,» tõdes Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) professor Jaak Leimann. «Makromajanduslikud näitajad võivad küll head olla, kuid sisulist analüüsi tehes julgen väita, et Eestit tabab praeguse olukorra jätkumisel tõsine majanduslangus,» märkis Leimann.

Eile korraldatud teadlaste ja ettevõtjate ümarlaual tõdesid teadlased, et riigi majandusareng ei ole nii kiire kui võiks. TTÜ teadlaste hinnangul ei ole Eesti kaubad maailmaturul piisavalt konkurentsivõimelised, sest on lihtsad ja odavad.

TTÜ rektori Andres Keevalliku sõnul võib vaid kuut protsenti Eesti tööstustoodangust klassifitseerida kui innovaatilist toodangut. Praegu on Eestil suur oht jääda vaeseks maaks, mis pakub vaid odavat tööjõudu.

Vaesus püsib

Riik peaks teadlaste arvates teiste Euroopa riikide eeskujul hakkama senisest enam investeerima teadusesse ja kõrgtehnoloogiasse, mis on majandusedu aluseks.

TTÜ professori Kaarel Kilvitsa sõnul paigutatakse enamik kohalikust kapitalist vananenud tehnoloogiasse ja nõrkadesse äriplaanidesse.

«Vale investeerimise tulemused on juba näha makromajanduslikes näitajates. Nii palga kui ka tootlikkuse kasvutempo on langenud, samas ületab palga kasv tootlikkuse kasvu,» märkis Kilvits.

Tema arvates on kapitali raiskamisest veelgi hullem see, et madalatehnoloogilised investeeringud säilitavad majanduse mahajäämuse aastateks.

Et Eestis ei ole Kilvitsa sõnul kullakaevandusi ja naftapuurtorne, tuleb edukate tööstusriikide eeskujul orienteeruda kõrgtehnoloogilise tööstuse edendamisele.

Eesti võimalused

Ümarlauas tõdeti, et Soome ja paljude teiste riikide teadmistepõhine majandus on tekkinud tänu rahvusvahelisele tehnosiirdele. Uued tehnoloogilised lahendused ei pea olema tingimata Eestis välja töötatud. Kilvitsa sõnul töötatakse Soomes kohapeal välja vaid 0,5 protsenti kasutatavatest tehnoloogiatest, ülejäänud võetakse üle teistest riikidest.

Ümarlauas leiti, et liiga vähe kaasatakse Eestis teadlasi ja teadusasutusi tootmise arendustegevusse. Seda iseloomustab Keevalliku sõnul väga hästi fakt, et vaid kümnendik ettevõtetest pöördub probleemide tekkimisel teadusasutuste poole.

Silmeti juht Tiit Vähi kinnitas, et erinevalt paljudest teistest ettevõtetest investeerib Silmet arendustegevusse päris palju. «Silmeti tooraine ja ka toodangu turg on välismaal. Me eksisteerime ainult tänu arendustegevuse finantseerimisele. Ükski toode pole enam sama kvaliteediga kui viis aastat tagasi,» lausus Vähi.

Teadusarendusfirma Cybernetica ASi direktor Ülo Jaaksoo sõnul tuleks Eestisse meelitada rahvusvaheliste korporatsioonide arenduskeskused.

Terviseasutustele mööblit tootva osaühingu Fysiotechi juhataja Vaido Virro sõnul on lihtne öelda, et Eesti ettevõtted peaksid tootma midagi täiesti uut ja ainulaadset, sest reaalselt on seda raske teostada. «Enamik asju on maailmas ikkagi juba välja mõeldud ning nii jääb üle neid täiustada ja arendada,» lausus Virro.

Kaubandus-Tööstuskojas avatud Eesti asjade näitusel on Fysiotech väljas uudse kokkupandava massaažilauaga.

Erilisematest toodetest näidatakse veel näiteks kuivkäimlate värskendamiseks mõeldud mikrobioloogilist preparaati Bio-Aroom ja Eesti ainsa metalliotsijate valmistaja Englo toodangut.

TTÜ teadlaste tõstatatud probleemid

• Aastatega on langenud nii palga reaalkasv kui ka tootlikkuse kasvutempo, samas ületab palga reaalkasv tootlikkuse kasvu.

• 1996. aastast alates ei ole teadmiste- ja tehnoloogiamahukus Eesti ekspordis suurenenud.

• Sisetarbimisele tuginevat majanduskasvu toetab välismaine laenuraha, mis omakorda suurendab vajadust ekspordiks.

• 2003. aastal suurenes Eesti erasektori välisvõlg ligi 75%ni SKPst.

Allikas: TTÜ