Skaudid ja gaidid uurisid laagris taevatähti

Astrofüüsik Ene Ergma skautide ja gaidide suurlaagris 2005. aastal. Foto: Marina Puškar

Täna lõppes Tagametsas, Järvamaal skautide ja gaidide täheteaduse-teemaline suurlaager Tähemets, kus kaheksa päeva jooksul telkis 800 gaidi ja skauti Eestist, Euroopa riikidest ja kaugemalt.

Suurlaagri teemaks oli täheteadus, mis haakub rahvusvahelise astronoomia
aastaga, vahendas laagri pressiesindaja.

Astronoomiaga seotud tegevusena said laagrilised öösiti koos Tõravere observaatoriumi asjatundjatega uurida teleskoobiga tähistaevast. Laagris oli avatud ka planetaarium ning toimusid tegevused tegevusväljadel ehk «Päikesesüsteemi planeetidel».

Kokku oli võimalus uurima minna kuut planeeti: Merkuuri, Veenust, Jupiteri, Saturni, Neptuuni ja Uraani. Igal planeedil ehk platsil sai teha tegevusi meisterdamise, kunsti, muusika, spordi ja teaduse vallast.

Laager avati nädal tagasi laupäeval piduliku kogunemisega. Oma tervituses skautidele ja gaididele ütles Eesti Vabariigi president skaut Toomas Hendrik Ilves, et «skautlaagris omandatud praktilised oskused meenuvad talle alati kõige vajalikumal hetkel, kui tuleb mõnd asja oma kätega teha või parandada».

Avamisel osales riigikogu skautliku ühenduse esimees Toomas Tõniste, riigikogu liige Kaia Iva, haridusministeerimi asekantsler Madis Lepajõe, Türi vallavanem Toomas Marrandi ja vallavolikogu esimees Theo Aasa. Tervituse suurlaagrile saatis Riigikogu spiiker astrofüüsik Ene Ergma.

Suurlaagrit külastas teiste hulgas Järva maavanem Üllar Vahtramäe ja Kaitseliidu Sakala maleva pealik Anto Kergand.

Kolmapäeval kell kaks avati skautide ja gaidide püsilaagris Tagametsas pidulikult skautluse looja Lord Baden-Powelli pronksi valatud «jalajälg». Laagris oli avatud Elav Raamatukogu, kust saab laenutada rääkivaid raamatuid – inimesi, kes räägivad oma kogemustest ja elust. Üle 15-aastased skaudid ja gaidid osalesid 24-tunni matkal, kus ööpäeva jooksul läbiti 140 km jalgsi, kanuudega, ratastel ja orienteerudes.

Urmas Lattikase ja Madis Trossi poolt suurlaagri jaoks uuendatud muusikali «Tähtede poole» etendati avalõkkel, külalistepäeva õhtul toimunud Suurlõkkel ja lõpuõhtul. Lisaks toimusid suurlaagris kogu laagrit hõlmavad lõkkeõhtud, näitus «20 aastat gaidluse ja skautluse taastamisest Eestis», Tähevälja laat ja spordivõistlused.

Laagris osalesid gaidid ja skaudid 12 erinevast maakonnast Eestis, lisaks Austriast, Belgiast, Soomest, Saksamaalt, Hong-Kongist, Leedust, Sloveeniast, Türgist, Suurbritanniast ning eestlastest gaidid ja skaudid: USAst, Kanadast, Rootsist ja Austraaliast. Suurlaager sai teoks ligi 200 täiskasvanud vabatahtliku skaudi- ja gaidijuhi kaasabil ning laagri eelarve oli üle ühe miljoni eesti krooni.

Suurlaagri korraldamiseks saadi rahalist toetust ja vahendeid haridus- ja teadusministeeriumilt, kaitseministeeriumilt, hasartmängumaksu nõukogult, Eesti noorsootöö keskuselt, Tallinna spordi- ja noorsooametilt, integratsiooni sihtasutuselt, Eesti kaitseväelt ja Kalevi jalaväepataljonilt, kaitseväe kirde kaitseringkonnalt, kaitseväe kogistikakeskuselt, Eesti Ameerika heatahtlikult seltsilt, ülemaailmselt Eesti kesknõukogult, Ardeeta Ehituse OÜ-lt ning peamiselt tootesponsorlust mitmetelt erafirmadelt.

Eesti gaidide liit enam kui 600 liikmega ja Eesti skautide ühing üle 1200 liikmega on ühed Eesti suuremad noorteorganisatsioonid. Eesti skautide ühing ja Eesti gaidide liit on mittetulunduslikud kasvatusliku sisuga noorteorganisatsioonid, mis mõlemad pakuvad tegevust igas vanuses tüdrukutele ja poistele.

Gaidide ja skautide põhitegevus toimub salgasüsteemis iganädalaste kokkusaamiste näol, lisaks peetakse laagreid, matku ja ühisüritusi. Peamine õppimismeetod on õppimine tegevuse kaudu. Suurlaagrit peetakse üheskoos iga nelja aasta järel seekord juba neljandat korda.