Eesti on Lääne silmis minetamas odava tööjõuga maa kuulsust, isegi kohalikud ettevõtjad otsivad juba agaralt võimalusi veelgi odavama tööjõuga riikides tootmist alustada, ütleb Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud Eedo Kalle.
Ka Eesti tööstused kaevad ida poole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu töötas eestlane keskmiselt 2010 tundi. Naabritel Soomes oli tööstustöölise tööaeg kõigest 1732 tundi. Mujal Lääne-Euroopas on töötundide arv tihti veelgi väiksem. Kas meil õnnestub ahvatleda Lääne-Euroopa ettevõtteid Eestisse?
Eesti odav tööjõud koos pikkade tööpäevadega on kindlasti Lääne-Euroopa ettevõtetele ahvatlev. Kaugemas tulevikus, kui palgad tõusevad ja töötajad väärtustavad enam vaba aega, see ahvatlev mõju ilmselt väheneb. Juba praegu vaatab osa Eesti ettevõtjaid ida poole, kus palgad on veelgi madalamad ja tööaja kestus pikem.
Soome tööministeeriumi ja Helsingi ülikooli uuring «Tööelubaromeeter 2002» näitas, et 41 ja rohkem tundi töötas nädalas kolmandik eestlastest, tihti ilma lisatasuta. Miks on eestlased nii allaheitlikud?
Madalad palgad sunnivad inimesi rohkem töötama, seda eriti hindade kasvu tingimustes ja lääneliku heaolu saavutamise nimel. Kardetakse ka tööd kaotada. Ehkki tööpuudus on viimastel aastatel langenud, on see ikka kõrge, küündides 9 protsendini.
Võib-olla mängib rolli eestlaste alalhoidlik iseloom ning mitte alati korrektsed töösuhted tööandjate ja -võtjate vahel.
Millal muutuvad tööandjad töötajasõbralikumaks?
Ilmsel siis, kui pikemalt ELis olnuna võtab Eesti üle Euroopa sotsiaalharta, sh õiglase palga sätte. Loodetavasti kaasneb sellega ka töötajate teadlikkuse tõus. Samuti töösuhete ja sotsiaalpartnerluse areng. Loomulikult aitab kaasa kõrgem tootlikkus ja majanduskasv.
Mismoodi mõjutab suurem nädalane töötundide arv tootlikkust?
Töötundide arv kasvatab tootlikkust ekstensiivselt. Kasvul on ka piirid tekivad tööstress ja haigused. USAs on juba üle pingutatud, tahetakse rohkem puhata.
Töötundide suur arv võib viia töötaja produktiivsuse ja ka kvaliteedi languseni. Tootlikkust aitaksid pigem kasvatada parem tehnoloogia, aga ka väljaõppinumad töötajad ning teadus- ja arendustegevus.
Läänes räägitakse üha enam töötundide arvu suurendamisest. Kuidas võib see mõjutada tööpuudust?
Töötundide suurendamine kokkuleppel töötajatega viib tööjõu pakkumise suurenemiseni. Tööpuudust kasvatab ka see, kui tootlikkus kasvab palkadest aeglasemalt, sest ettevõtted asuvad töötajate arvu kärpima. Tekib olukord, kus tööjõudu püütakse asendada kapitaliga.
Prantsusmaa praktika näitab, et töötundide vähendamine ei vii alati töökohtade loomisele nagu loodeti, sest tööandjal ei pruugi olla võimalusi maksta uutele töötajatele palka. Vaja oleks leida töö- ja puhkeaja individuaalne ühiskondlik optimum. (PM)